Tööturg I kvartalis: viimased positiivsed uudised?

Tööturgu arengud oli I kvartalis oodatust mõnevõrra paremad, kuid erinevus ei olnud piisavalt suur, et võiks positiivse tuleviku osas kindel olla. Nimelt ei käi majanduskasv ja hõive päris ühte jalga: hõive reageerib majanduses toimunud muutustele mõningase viitajaga, palgad reageerivad aga veelgi hiljem. Seetõttu ei tohigi 1,4% aastasest hõive kasvust eufooriasse sattuda, samuti nagu ka töötute arvu vähenemisest (11%) ja tööpuuduse langusest (11,5%-lt 10,2%-le).

Tähele tuleb hoopis panna seda, et lühiajaliste töötute arv (ja töötus) on tõusmas: sama juhtus ka 2008. aasta alguses. Kuni 6 kuud tööta olnud inimeste arv suurenes aastaga 11%, samas kui aastast enam tööta olnud inimeste arv vähenes ligi 30%. Pikaajaliste töötute arv reageeribki mitu kvartalit hiljem, sest see hakkab suurenema siis kui lühemat aega tööta olnud inimesed kuidagi tööd ei leia. Asjaolu, et pikaajaliste töötute arv väheneb osutab sellele, et riigi toetussüsteemid siiski töötavad. Muidugi ei saa välistada, et pikalt tööta olnud inimesed välismaale tööle lähevad. Lühiajaliste töötute arvu kasv viitab aga sellele, et töökohtade kadu on suurenenud.

Harudes toimuvad hõivemuutused kajastavad kindlasti ka majanduse struktuuris toimuvaid muutusi, kuid osutavad ka sellele, kus kingi kõige enam pitsitab. Eesti puhul on näha töötleva tööstuse hõive vähenemist juba neljandat kvartalit järjest, ka kaubanduses on hõive vähenenud kaks kvartalit, mis võib osutada nii tootlikkuse kasvule, kuid tõenäoliselt ka mitteootuspärasele nõudluse dünaamikale. Muidugi tuleb Eesti-suguse väikeriigi puhul arvestada ka vaatlusvigadega, mis väiksema hõivega sektorites võivad olla aeg-ajal üpris ulatuslikud.

Siiski võib hõives ühtteist huvitavat täheldada. Nii on kasvanud tugevalt hõive avalikus halduses (aastaga koguni 14%) ja see ei saa olla üksnes vaatlusviga. Ootuspäraselt on vähenenud hõive hariduses ja kasvanud tervishoius, samuti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (ligi 13%) ning info ja side valdkonnas (küll vaid 2,4%). Ulja tõusu on teinud hõive majutuses ja toitlustuses (24%), mis annab alust arvata, et järgmises kvartalis on tõus oluliselt tagasihoidlikum kui mitte ei ole asendunud langusega. Ehituses oli tegemist veel hõive kasvuga (2%), kuid väga võimalik, et juba järgmises kvartalist tuleb langus.

Hõives võib märgata ka seda, et suurenenud on lihttööliste ning seadme- ja masinoperaatorite ja koostajate arv, samas kui oskustööliste ja tehnikute arv on languses. Tähelepanuväärne on ka see, et kui palgatööliste arv kasvab vaid napilt (aastaga 0,1%, mis vabalt võib olla vaatlusviga), siis ettevõtjate arv, sj üksikettevõtjate arv on kõvasti  kasvanud. Samuti on suurenenud osaajaga töötavate inimeste arv, samas kui täiskohaga töötajate arv on kasvanud, vaid 0,3%. Seega võib väita, et töötuse vähenemise (sj just pikaajalise töötuse vähenemise) taga on kasvanud ettevõtlikkus. Kas tegemist on inimeste vabatahtliku või sunnitud valikuga, pole kindlalt võimalik väita. Kindlasti on uusi väikeettevõtjaid, kes  jäävad ka tulevikus ettevõtjateks, kuid tõenäoliselt on paljud valmis võimalusel palgatööle naasma.

Väikeettevõtluse kasv põhjendab ka maapiirkondades oluliselt enam suurenenud hõive võrreldes linnadega (kasvud vastavalt 4% ja 0,4%), seda juba eelmise aasta keskpaigast peale. Seetõttu on hõive kasvuteel Lääne- ja Lõuna-Eestis, samas kui Tallinna ümbruses ja Kesk-Eestis hõivatute arv vaäheneb. Ka Kirde-Eestis on hõivatute arv suurenenud.

Väga võimalik, et II kvartalis hõive kasv siiski veel jätkub – lootus hooajalisele nõudluse tõusule on siiski päris suur ja see tähendab ka rohkem palgatud hooajatöötajaid -, kuid tõenäoliselt ei ole see väga tugev ja aasta II pooles võib hõive kasv peatuda või isegi hakata vähenema. Muidugi tuleb praeguste Eesti tööturgu kajastavate numbrite juures arvestada sellega, et need põhinevad vananenud teadmisel rahva- ja tööealiste arvust ning selle struktuurist. Seega võib praeguste tagasihoidlike kasvunumbrite taga reaalselt olla langus. Kahjuks selgub tõde alles aasta pärast. Muidugi oleks praegust habrast majandusolukorda arvestades hea, kui Statistikaamet saaks võimaluse tööturu-uuringu tulemused võimalikult kiiresti reaalsusega kooskõlla viia.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s