Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus III kvartalis 0,4% aastases võrdluses ja 0,4% eelmise kvartaliga võrreldes (hooajaliselt tasandatud andmed).

Tulemus on üpris ootuspärane: oli selge, et III kvartalis midagi eriliselt paremaks ei läinud, kuigi ühest ja teisest kohast tuli ka väikseid märke paranemisest. Näiteks on kindlustunne tööstuses mõneti tugevnenud – tõenäoliselt peegeldades mujal Euroopas pisut paremaks läinud majandusolusid. Kuigi kindlustunne kajastab eelkõige lähituleviku ootusi, on selles alati pisut sees ka antud ajahetke tunnetust. Seega võib arvata, et ettevõtete seas on kasvanud nende osakaal, kes tajuvad, et asjad ei lähe enam halvemaks. Väga võimalik, et on ka kohanetud muutunud majandusoludega. Isegi ehituses, kus lähimad kvartalid osutuvad kehvemaks eilsest ja üleeilsest, on meeleolud pisut paranenud, kuigi objektiivselt pole midagi eriti muutunud. Ilmselt on mõistetud, et kui vanat moodi ei saa, siis tuleb teha asju kuidagi teisiti.

Majanduskasv toetus III kvartalis majapidamiste tarbimisele ja võib arvata, et nii on see ka järgmistes kvartalites. Palgakasv ja tööpuuduse vähenemine suurendavad sissetulekuid ning kuigi reaalväärtuses on tulud endiselt buumiaegsest kõvasti väiksemad, seda eriti väikesepalgaliste puhul (nende ostukorvis domineerivad toidukaubad ja eluasemekulud, mis on viimase viie aasta jooksul kõige enam kasvanud), tähendab see seda, et ka kulutatakse rohkem. Seda vaatamata sellele, et säästmine ja kokkuhoidlikkus on kasvanud.

Üpris tõenäoliselt osutub ka aasta viimane kvartal enam-vähem eelmiste sarnaseks, mistõttu võib arvata, et Eesti majanduskasv sel aastal jääb 1% kanti; kui läheb hästi, siis pisut üle 1%, kuid tõenäolisem on, et tulemus on sellest siiski pisut väiksem. Põhjused on seotud eelkõige kehva väliskeskkonna ja vähenevate investeeringutega. ELi ja süsinikukvoodi raha vool on vähenemas ning erasektori võimekus investeerida on suhteliselt mõõdukas, kuigi tõenäoliselt kasvab. Väliskeskkonna paranemine jõuab Eestisse alati mõningase viitajaga, samuti tuleb arvestada, et Soome majanduses – nagu ka Eestis – on alanud oluliste struktuurimuutuste aeg. Viimased võtavad aga aega, sest kõige pealt tuleb aduda, et vanamoodi ei saa (ja tundub, et nii siin kui ka seal on kriitiline mass ettevõtjaid seda taibanud), siis tuleb välja mõelda, mida teha ning uued ideed ellu viia. Ulatuslikud muutused tootmises on üheks põhjuseks, miks Eesti majanduskasv 2013.aastal aga tõenäoliselt ka 2014.aastal (vähemalt alguses) eriti tugev ei tule.