Hinnatõus jääb lähiajal tagasihoidlikuks

Tarbijahindade aastakasv oli novembris prognoositust mõnevõrra väiksem – 1,5%. Hinnadünaamikat mõjutavad samad tegurid, mis eelnevatel kuudel.

1. Elektrienergia kallinemine aasta alguses hoiab eluasemekulude aastakasvu kõrgena ja on kõige olulisem tegur, mis aastasesse hinnatõusu hoogu annab. Samas, kui jätta elektrienergia kõrvale, on eluasemekulud püsinud enam-vähem paigal. Muidugi oleneb omavalitsusest ja tarbija täpsemast ostukorvist. Jaanuarist kaob elektrienergia mõju aastasest hinnatõusu arvestusest.

2. Tasuta ühistransport Tallinnas on üks olulisemaid transpordi hinnalanguse põhjustest. Ka selle mõju kaob uue aasta algusega. Jääb aga kütuste hinnamõju. Viimane on tavapäraselt heitlik, kuid vähemalt lähikuudel pole järsku hinnatõusu oodata. Muidugi võivad poliitilised protsessid naftariikides asjad kähku ja oluliselt teistsuguseks pöörata. Aga selliseid muudatusi – śokke – prognoosidesse üldjuhul sisse ei kirjutata, välja arvatud juhul kui eesmärgiks ei ole just nende mõjude hindamine.

3. Tasuta kõrgharidus hoiab mõneks ajaks hariduse hinnakasvu aastases võrdluses negatiivsena. See mõju kaob alles järgmisest septembrist.

4. Maailma ja eriti Euroopa nõrk majanduskonjunktuur hoiab välised hinnasurved Eestis tagasihoidlikena ja see tähendab, et suurema osa tööstus- ja tarbekaupade hinnatõus jääb tagasihoidlikuks, see puudutab ka toidukaupu. Viimaste puhul tuleb muidugi alati vaadata seda, mida uus hooaeg toob ja kuidas saagid kujunevad.

5. Sisemised hinnatõusu surved tulevad (a) alkoholi- ja tubakaaktsiisist, (b) omavalitsuste võimalikust soovist valimiste järel mõningaid tariife tõsta, (c) kasvavast palgast, sest mida suuremad on tulud, seda enam kulutatakse. Viimasest saavad aru ka kaupmehed ning püüavad võimalusel hindu tõsta. Tõkkeks on konkurents, mis nii mõneski valdkonnas on väga valus, teisal võib üksnes loota, et ahnus liialt suureks ei lähe.

Selle aasta keskmine hinnatõus kujuneb tõenäoliselt 2,8%-seks. Detsember võib olla novembri moodi (1,5% aastaga), kuid võib ka pisut suuremat hinnatõusu pakkuda, kõik sõltub sellest, kuidas kaupmehed konkurentsi tajuvad. Järgmise aasta osas on võimalusi palju. Kui majandusolud maailmas ei parane, siis ei saa välistada, et ka Eestis vajub hinnakasv järjest väiksemaks ja me näeme kasvunumbreid, mis algavad 0,-ga. Kerge majandusolude paranemine Euroopas ja maailmas pakub Eestile 2%-se hinnatõusu võimaluse, kuid see eeldab konkurentsiseisu teravana püsimist ja tarbijate hinnakontrolli püsimist ka mõnevõrra suurema tarbimise juures. Muidugi on selleks ka vaja, et põllumajanduses on saagid normaalsed ja head ning et nafta hind ei hakka kiirelt tõusma. Ja lõpuks ei saa välistada ka 3% või isegi 4%-st hinnatõusu või isegi enamat (eelkõige aastases võrdluses), kuid see eeldaks juba mitmeid ebasoodsaid protsesse maailmas ja ka Eestis.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s