III kvartali esialgse hinnanguna antud 3,4%-st majanduskasvust ei tasu liialt palju vaimustuda. 3,4% oli lihtsalt II kvartali 2,2%-ga võrreldes oluline edasiminek. Kuid tundub, et viimane number oli lihtsalt oodatust oluliselt nõrgem, sealjuures juhuslike asjaolude ja ajutiselt suurenenud ebakindluse tõttu (ei tasu unustada Kreeka valimisi). III kvartalis naasis Eesti majandus nö trendipärasele arenguteele.

3,4% toetub eelkõige sisenõudlusele, mis saab jõudu nii süsinikukvoodi ja eurotoetuste investeeringutest kui ka tarbijate mõneti taastunud sissetulekutest ja kindlustundest, mis võimaldavad teha kriisi ajal tegemata jäänud ostusid. Kauaks ei pruugi sellest aga jätkuda.

Jaekäive osutab, et tarbijate kulutused kasvavad juba aeglasemalt. Tugevnev hinnatõus hakkab kasvu veelgi enam pidurdama. Elekter ja teised kommunaalteenused, toit, transport ja teisedki esmatarbekaubad ja –teenused jätkavad kallinemist ka 2013.aastal.

Kvoodiehitus saab suures osas sel aastal otsa ning uusi tellimusi ei pruugi piisavalt lisanduda, mistõttu 2013.aasta võib osutuda ehituses oluliselt kehvemaks. Samas on 2013.aasta puhul tegemist viimase selle ELi eelarveperioodi aastaga, mistõttu tuleb alustada viimaste planeeritud investeeringutega ja teha veel viimased võimalikud kulutused, 2014.aastast hakkavad rahasummad vähenema. See võib tähendada riiklike investeeringute püsimist suhteliselt suurel tasemel, kuid ei pruugi.

Tööstustoodangu kasvunumber võis septembris küll olla üllatuslikult tugev, kuid reaalsus on see, et enamuses tööstusharudes on tootmismahud juba vähemalt aasta jagu enam-vähem stabiilsed. Eelmise aasta IV kvartali nõrkus – siis oodati ju eurotsooni lagunemist – toob tõenäoliselt küll pisut paremad kasvunumbrid sel aastal, kuid reaalselt ei ole erilist tootmismahtude suurenemist näha. Vastupidi, nii mitmeski sektori võib märgata hoopiski langust.

Kehvad majandusolud maailmas on nõrgendanud juba Eesti peamiste, senini edukalt toimetanud riikide majandusarenguid ja väljavaateid, mistõttu vähegi oluline ekspordi kasv on lähikvartalites vähetõenäoline. Üksikuid häid kuid võib tulla, kasvõi seetõttu, et eelmisel aastal on mõni kuu olnud ootamatult nõrk.

Positiivne on see, et Euroopa majanduse nõrkusega ollakse järjest enam harjutud ning ootused vastavad enam reaalsusele. See annab lootust, et negatiivse alatooniga sündmused – neid ei saa välistada – ei mõju hävitavalt kindlustundele ega võta Euroopa nõrgukeselt kasvult – kus seda veel on säilinud – jalgu alt ära.

Oodata on pingete süvenemist tööturul: töötus küll väheneb, kuid mitte väga kiiresti; tööjõupuudus aga süveneb ning hakkab palkadele tugevat survet avaldama. Kuidas vastuolu lahenema hakkab, selgub 2013.-14.aastal: halvemal juhul tähendab see kontrollimatut palgakasvu, mis põhjustab konkurentsivõime kahanemise, kiirendab hinnatõusu ja viib lõpuks järjekordse kriisini. Paremal juhul suudavad ettevõtted leida uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad kasumlikuks jääda ka kallima tööjõu puhul; see aga annab võimaluse sisenõudluse kasvuks. Kindlasti on ettevõtjail tulemas raskeid otsuseid nõudvad aastad.

Selle aasta neljas kvartal võib tulla kolmandast kasvu poolest parem, sest võrdlusbaas osutub madalamaks, kuid reaalselt jääb majanduse tootmismaht enam-vähem stabiilseks. Eesti konkurentsieelised – stabiilsem ja tasakaalustatum majandus – võivad edukal kasutamisel tagada ka mõningase, kuid üksnes tagasihoidliku, kasvu kiirenemise 2013.aastal. Üpris tõenäoliselt osutub selle aasta majanduskasv olevat 3-3,5% ning järgmisel aastal 3,5-4%. Hinnatõus on aga suure tõenäosusega kiirenemas: sel aastal jääb THI keskmiselt 4% juurde, järgmisel aastal mõnevõrra suuremaks.