Hinnatõusu pidurdumine üllatas

Statistikaameti andmetel langes hinnatase novembris 0,3% ja seetõttu vähenes aastane hinnatõus oktoobri 4,1%-lt 3,6%-le.

November ei ole selge hindade hooajalise käitumisega kuu, kuid keskmisena võib rääkida väikesest hinnatõusu võimalusest (kuni 0,1-0,2%). Seekordne hinnalangus oli küllaltki erandlik – võrreldava languse pakub minevikust 2008.aasta, mil maailm oli selges paanikas. Praegune hinnalangus tulenes eelkõige mootorikütuste hinnalangusest ehk siis seostub nafta hinnaga maailmaturul. Ei saa välistada, et juba detsembris või lähimatel kuudel on nafta hind taas tõusmas, kuigi Lääne kehv majandusseis ostutab võimalusele, et see ei pruugi juhtuda. Kuid ei tasu unustada, et arengumaades kasv jätkub ning nafta hind on äärmiselt tundlik poliitiliste sündmuste suhtes. Viimaste puhul saab küllaltki kindel olla, et midagi väga stabiilset oodata ei ole.

Toidu hinnatõus on novembris suhteliselt mõõdukas (0,1%), mis tõenäoliselt tuleneb sellest, et oktoobris oli hinnatõus ootamatult tugev (0,7%). Võibki täheldada, et päris mitmetel juhtudel on novembris hinnatõus olnud mõõdukas peale varasemate kuude tavapärasest kiiremat kasvu. See ostutab sellele, et nii mitmelgi juhul pingutati hindade tõstmisega üle ning nõudluse vähenemine on hindu korrigeerima asunud. Kõikjal siiski sama seis ei ole: suurimaks erandiks on rõivad ja jalatsid, mille hinnad tõusid keskmiselt 1,2% kuus, mistõttu aastane hinnatõus kerkis juba 6,4%-le (oktoobris 5,7%, sellest enam oli viimane hinnatõus augustis 1999 – 6,6%). Selleaastane hinnatõus on olnud tavapärasest tuntavalt tugevam – võrreldavaid aastaid tuleb otsida eelmisest sajandist – mistõttu võib oletada, et peagi peavad kaupmehed oma hinnapoliitikas olulised muutused tegema.

Teiste hindade dünaamika, jaekäibe kasvu aeglustumine, ettevõtete ja tarbijate kindlustunde langus ning suhteliselt kehvad kasvuväljavaated lähimaks pooleks aastaks viitavad sellele, et hinnatõus hakkab pidurduma. Jah, administratiivsed ja regulatiivsed muutused (sj elektrituru avanemine) kiirendavad tõenäoliselt reguleeritavate hindade tõusu, kuid nn vabaturu hinnad saavad seetõttu vähem tõusta. Ka välised hinnasurved on üldiselt nõrgad, v.a. eelpool osutatud kütused, mille puhul ei saa välistada ei langust ega tõusu, sealjuures olulisel määral.

Detsembris hinnatõus pisut kiireneb ja aastaseks keskmiseks THI-ks kujuneb 4%. Järgmise aasta alguses võib hinnatõus ajutiselt kiireneda, kuid nõrgad majandusootused viitavad sellele, et tõenäoliselt ostub tarbijahindade kasv 2013.aastal mõnevõrra väiksemaks, umbes 3,5%-liseks. Samas võib nafta pakkuda üllatusi ning sama kehtib ka toidu hinna kohta – viimase puhul sõltub väga palju ilmastikust, see aga teatavasti on halvasti prognoositav.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s