Esimesed kokkuvõtted 2012.aastast

Jaanuaris avaldati esimesed ja esialgsed andmed 2012.aasta majanduse käekäigust.

Inflatsioon

Tarbijahindade tõus 2012.aastal oli 3,9%, mis kinnitab aastatagust ootust, et hinnatõus jääb kõige tõenäolisemalt 3,5-4% vahele. Aasta I pooles ulatus aastane kasv üle 4%, kuid II pooles oli vaid oktoobris üle selle taseme. Võis ka täheldada, et aasta lõpus hakkas hinnatõus küllaltki kiiresti pidurduma (detsembris üksnes 3,5%). Põhjus on nõrgenevas nõudluse kasvus, seda eelkõige Eestis, kuid eks eksportturgudel.

Selle aasta algus tõi elektrihinna tõusu, kuid kokkuvõttes ei pruugi jaanuarikuine hinnatõus väga oluliseks osutuda, kuna tasuta ühistranspordi kehtestamine Tallinnas kärbib olulise osa Eesti elanike transpordikulud olematuks. Milliseks tulemus täpselt kujuneb, selgub lähipäevil.

Tööstuse tootjahinnad tõusid eelmisel aastal keskmiselt 2,3% (2011.aastal 4,5%), kusjuures töötlevas tööstuses 2% (4,9%). Energia kallinemine oli selgelt näha: elektritootmises ulatus tootjahindade tõus 5,8%-ni (2,5%). Ekspordihinnad kasvasid 1,8% (9,8%) ja importhinnad 4% (11,3%). See näitab selgelt, milline oluline mõju on välisturgudel Eesti hinnatasemetele, kusjuures impordi puhul pole tihtipeale muud teha, kui nõutava hinnaga nõustuda.

Kasvanud nõudlus, seda eelkõige ELi fondide ja CO2 kvootide toel, kiirendas hinnatõusu ehituses: aasta keskmine hinnatõus ulatus 4,6% (aasta varem 3%) ning mõneti üllatuslikult ei kallinenud kõige enam mitte tööjõud (6,1% vs 7,7% 2011.aastal), vaid masinad ja seadmed (7,2% vs 2%). Tõenäoliselt on põhjus selles, et suurem osa väikeehitajaid kasutavad renditud seadmeid ja masinaid, kuid intentiivse ehitustegevuse tõttu on nendest nappus kätte tulnud, mis võimaldab ka hindu tõsta.

Sel aastal võib oodata inflatsiooni jätkuvat vähenemist Eestis ja ka eurotsoonis, kuid – nagu alati – on olemas terve hulk tegureid, mis võivad asja ka teistsuguseks pöörata. Majandusseis Euroopas ja kogu maailmas nõrgeneb, see peaks hinnatõusu ohjama. Kuid – nagu juba mitu aastat – võivad poliitilised riskid lennutada kõrgustesse nafta hinna (seda vaatamata kildagaasi kasvavale kasutusele Ameerikas) ning kehvad ilmad tõsta oluliselt põllumajandussaaduste hindu. Mitmete suuremate majandusjõudude keskpankade käitumine viitab ka sellele, et hoogustuv rahatrükk võib üldist inflatsioonifooni sel aastal hakata tõstma. Küsimus on selles, kuidas käitub sellises seisus Euroopa Keskpank. Prantsuse president Holland on juba nõudnud „samme“ euro tugevnemise ohjamiseks – tugev euro teeb ekspordi keerulisemaks (negatiivne mõju majanduskasvule) ja suurendab impordi konkurentsivõimet – eks näib, kuivõrd tema üleskutset kuulda võetakse. Tõenäoline on siiski see, et Euroopa Keskpank vähemalt esialgu rahatrükiga väga suure innuga kaasa ei lähe.

Sisemaiseks hinnatõusu teguriks võib osutuda palgakasv – palganõudmised on tuntavalt tugevnenud ning nende mõjujõud tööjõu kasvava nappuse tõttu tugevnenud. Kuna tootmismahtude kasvatamine on keeruline – aga mitte lootusetu -, siis tuleb ettevõtjatel tõenäoliselt leppida pisut tagasihoidlikuma kasumikasvu ja tugevama palgatõusuga. Kasumite vähenemist aitaks ära hoida automatiseerimine ja üldisem tootmise ümber korraldamine, kuid see protsess ei ole kindlasti kiire, seda enam, et investeeringuteks ressursside leidmine on paljude ettevõtete jaoks probleem. Nimelt eelistavad pangad endiselt suuri, monopoolseid ja eksportivaid ettevõtteid, suurimaid muutusi aga vajavad väiksemad ja tihtipeale eelkõige siseturule orienteeritud ettevõtted.

Pangandus

Muidugi on selle juures positiivne, et ettevõtetele antud laenud maht on 2012.aasta viimastel kuudel kasvanud (aastakasv 3,4%), kuid samas on majapidamistele antud laenude maht endiselt languses (2,2%), mistõttu kokkuvõttes on laenuportfell Eesti pankades kasvanud aastaga vaid 0,1% ehk vähem kui inflatsioon.

Laenude kehva kasvu juures on hoiused endiselt selgel kasvutrendil: kogu kasv oli eelmisel aastal 9%, kusjuures residentide hoiused suurenesid 9,2%. Näruste intressimäärade tõttu on põhiline osa rahast liikunud nõudmiseni hoiustesse – nende kasv oli 29,4%. Ettevõtete finantsseisu paranemisele osutab nende hoiuste 10%-ne kasv (2011.aastal 2,2%). Majapidamiste hoiuste kasv on pidurdunud 7,7%-le (10,6%), põhjused peituvad nii kasvanud kulutamises (vt edasi) kui ka hinnatõusus.

Olulisi trendimuutusi 2013.aastal oodata pole, kuid majandusele oleks ilmselgelt parem kui rohkem raha jõuaks ettevõtete investeeringutesse. Eriti vajaksid investeerimisel toetust väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted ning koduturul tegutsejad. Kahjuks eelistavad pangad endiselt suuri, tuntud ja eksportivaid ettevõtteid, ehitus ja kinnisvarasektorit ning arusaadavalt olulise turujõuga ettevõtteid.

Jaekaubandus

Jaekäive kasvas eelmisel aastal keskmiselt 8,3%, mis on oluliselt enam kui 2011.aasta 5,5%. Siiski tuleb kindlasti osutada sellele, et aasta viimastel kuudel vajus kasv 5,1%-ni. Suure tõenäosusega väheneb jaekasv vähemalt aasta I pooles veelgi. Langusnumbrid on tõenäolised mootorsõidukite müügiga seotud valdkondades, kuid ka kestvuskaupade müügis. Kallimate kaupade ostude vähenemine osutab ebakindlusele ja tarbijate kasvanud hirmudele. Viimased seostuvad eelkõige hinnatõusuga (üledramatiseeritud elektrihinna tõus), kuid tõenäoliselt on üldised meeleolud ühiskonnas muutunud inimesi ka pessimistlikumaks. Ei tasu unustada, et viimaste aastate hinnatõus on kõige valusamalt tabanud väiksema sissetulekuga peresid, kelle säästuvõimekus on alati olnud olematusele lähedane. Nende võimalused kulutusi kasvatada on kõvasti vähenenud.

Ei saa siiski välistada, et avaliku sektori palgatõusud (õpetajad, tervishoid) lisavad majapidamiste tuludesse piisvalt raha ja tõstavad meeleolusid, mistõttu suvepoole hakkab tarbimine taas suurenema. Kokkuvõttes võib jaekäibe kasv sel aastal jääda 5-6% kanti.

Tööstus

Tööstustoodangu maht langes esialgsetel andmetel 2012.aastal 0,3% (2011.aastal oli 17,9% kasv), sealjuures töötlevas tööstuses suudeti mahtusid marginaalselt kasvatada (0,2% vs 21,6%). Tundub, et mõneti on kehvade tulemuste taga ka väiksem tööpäevade arv: tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal oli tootmismahu kasv 0,1%, sj töötlevas tööstuses 0,6%.

Müüginäitajad (korrigeerimata hinnamuutustega) osutavad tööstuses toimunud 1,8% kasvule, sama tõus oli ka töötlevas tööstuses, kusjuures eksportmüük kasvas 3,1% (3,7% töötlevas tööstuses) ja siseturule müük vähenes 0,3% (1,8% töötlevas tööstuses). Viimane võib osutada nii üldiselt nõrgenevale nõudlusele siseturul, kuid tõenäolisemalt kohalike tootjate konkurentsivõime langusele võrreldes impordiga. Ekspordi kasvu taga olid mitmed mikrosektorid, kuid eelkõige keemiatööstus, metallitööstus, elektroonika ehk väga olulises osas alltöö naaberriikide suurettevõtetele.

Nõrgenev majandusseis Rootsis ja Soomes võib Eesti tootmise kasvuvõimalusi ahendada, sest nõudlus alltööna tehtud vidinate ja osade järele väheneb. Teisalt on tootmine siin siiski endiselt tuntavalt odavam, mis võib tähendada tellimuste kasvu. Eesti majanduse sõltuvus üksikutest ettevõtetest on selgelt tõusul, seetõttu tuleb 2013.aasta kasvuootuste osas olla lootusrikkalt ettevaatlik. 5% kasvu saavutamist tuleb praeguste Euroopa majandusolude juures pidada suurepäraseks, kuid Eesti puhul ei tohi kunagi unustada üksikute suurettevõtete ootamatult olulist mõju üldnäitajatele.

Kokkuvõttes

2012.aasta lõppes üldiselt pessimistlikkus meeleolus – usaldusindeksid olid tagasihoidlikud, kasvutempod pidurdusid ja hirmud hinnatõusu osas tõusid kõrgele. Jaanuar on toonud mõnevõrra optmistlikumad meeleolud, sealjuures ka Euroopas. Kas tegemist on lihtsalt uudistele reageeriva meeleolumuutusega, näitab aeg. Kindel on see, et Euroopas ei ole majanduskriis möödas, kuigi finantshirmud on selgelt tahaplaanile tõrjutud.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s