Majanduse kindlustunne oli märtsis endiselt pikaajalisest keskmisest nõrgem, seda juba 12 kuud järjest. Positiivne oli see, et kuigi märtsi konkreetne number halvenes mõnevõrra veebruariga võrreldes, on trend kergelt tõusev – masenduse sügavaim punkt oli seekord eelmise aasta hilissügises.

Tööstusettevõtete kindlustunne püsib juba mõnda aega pikaajalisest keskmisest nõrgemana – tööstuses oli see positiivne viimati 2011.aasta juulis. Hea on see, et märtsikuu tootmismahud olid tavapärasest olulised paremad, kuid halb see, et tulevikku vaadatakse endiselt kõhklusega. Seetõttu on tootmismahu kasvuootused ja nõudluse hinnangud tavapärasest nõrgemad. Siiski usuvad tootjad, et nad saavad hindu tõsta ja mõnevõrra ka töötajaid juurde palgata.

Ehituses on ebakindlus kasvanud viimastel kuudel, ilmselt on põhjuseks süsinikukvoodi ja ELi fondide toel tehtud avaliku sektori tellimustööde lõppemine ning väljavaade, et neid mõneks aastaks eriti juurde ei tule. Kui eelmise ELi eelarveperioodi puhul aitas ehitussektori raskustest välja erasektor, eriti majapidamiste kinnisvaraehitus, siis seekord see ei kordu. Asjaolu, et ka Soomes on ehitustegevus tasapisi kokkutõmbumas ja ülelahe tööpakkumiste arv languses, ei tee ehitusettevõtjate (ja –töötajate) meeleolulisid paremaks. Siiski ollakse lühiajaliselt veel optimistlikud – töötajate palkamissoovid on tavapärasest suuremad – võib-olla vajadusest lõpetada olemasolevad tellimused tähtajaliselt.

Teenindussektori kindlustunne on marginaalselt tugevam pikaajalisest keskmisest ja kisub taas miinuse poole. Müük on seni olnud suhteliselt hea, kuid ootused on selgelt nõrgenemas, kuigi endiselt nähakse vajadust töötajate arvu ja hindu tõsta. Kuid viimased arengud on kolme alasektori – IT, kinnisvara ja reklaamitegevus – väga domineeriv spetsiifika. IT valdkonnas on töötajate puudus endiselt oluline, kinnisvarasektori ootused võivad olla pisut ülepaisutatud ja reklaamivaldkond ootab lähenevate kohalike valimistega kaasnevat tellimuste kasvu.

Kaubandusettevõtted on endisel küllaltki optimistlikud, kuid nende optimis

m on küllaltki kiiresti langenud. Märtsikuine müük jäi tuntavalt ootustele alla, kuid siiski loodetakse lähikuudel müügi kasvu, mistõttu tellimuste maht on kasvamas, samuti plaanitakse töötajaid palgata ning kuigi hindade tõstmise plaanid kehtivad endiselt, ollakse nüüd pisut ettevaatlikumad kui veebruaris.

Võib-olla on selline optimism põhjendatud, sest tarbijate kindlustunne on tõusul ja ületab juba neljandat kuud järjest pikaajalist keskmist. Selle taga on nii küllaltki nõrk töötuks jäämise hirm kui ka küllaltki keskpärased hinnatõusu ootused. Perede majanduslik seis on pisut parem keskmisest ning usk riigi ja enda majandusse

isu paranemisse on kasvanud, olles siiski isikliku poole pealt ettevaatlik. Säästmisvõimalusi hinnatakse endiselt kesiselt, kuigi nee

d on pisut tõusnud, püsikaupade ostude plaanid on väga tagasihoidlikud ja olemasolevat hinnatõusu peetakse tavapärasest oluliselt tugevamaks.

Võib arvata, et Eesti majanduskasv jääb lähiajal pikaajalisest keskmisest (2001.-12.aasta kvartalite keskmine on 4,2%) mõnevõrra nõrgemaks. Asjaolu, et tarbijad tunnetavad oma positsiooni paranemist tööturul ei kandu veel tarbimisse ning pole ka piisav selleks, et ettevõtted usuksid lähikuudel tootmismahtude ja käivete olulisse kasvu. Positiivne on siiski see, et majanduskasv tõenäoliselt lähiajal siiski säilib.