Aprilli hinnatõus jäi ootuste piiresse

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks aprillis 0,1% ja aastane kasv vähenes 3,5%-lt 3,1%-ni. Kaubad kallinesid aastaga 2,1% ja teenused 4,9% – ehk mõlemate hinnatõus pidurdus. Sama juhtus ka reguleeritud ja reguleerimata hindade kasvuga: mõlemad vähenesid, esimene 1,9%-lt 1%-le ja teine 4%-lt 3,8%-le.

Suurt hinnatõusu on sel aastal näidanud tervishoiuga seotud hinnad (detsembriga võrreldes 5,5%), aprillis tegid tavapärasest oluliselt suurema hüppe aga toitlustuse ja majutuse hinnad (1,9%; senini maksimum oli 2008. aasta 1,8% tõus, keskmine 0,7%). Tundub, et selles valdkonnas oodatakse turistide kulutuste kasvu. Ei tohi unustada, et Eesti-sisesed tarbimispiirangud turistide ostukulutusi ei piira ja seega on nende kaupade-teenuste puhul Eesti kohaliku tarbija võime hindu mõjutada suhteliselt mõõdukas.

Positiivsemalt poolelt (tarbija jaoks muidugi) on eluasemega seotud hindade langus aprillis 0,2% (keskmiselt 0,6% tõusu), transpordikulude odavnemine kütuste hinnalanguse tõttu 1,4% (keskmine 0,7% tõusu), sidekulude tavapärasest ulatuslikum odavnemine (1,6% vs keskmine 0,2%) ning muude kaupade ja teenuste odavnemine 0,6% (keskmine hinnatõus 0,6%).

On selge, et kõige suurem hindu kõigutav tegur on elektrienergia hind, mis mõjutab inimeste tarbimisotsuseid ja seetõttu ka teiste kaupade-teenuste hindu. Aastaalguse hinnahüpe tegi tarbijad ettevaatlikuks ja seda on näha ka suurema osa teiste hindade dünaamikas, aga ka näiteks tarbimises. Olulisemates kaubagruppides on hinnatõus olnud enam-vähem tavapärane, kui jätta kõrvale eluasemekulud, mida mõjutab kõikuv elektrienergia hind. Väliste tegurite hulka tuleb lugeda transpordihindade keskmine langus. Kuna ülejäänud hinnad liiguvad enam-vähem tavapärases rütmis või selle tavapärase dünaamika alumises servas, siis võib väita, et ilmselt tunnevad müüjad ostjate suhteliselt tagasihoidlikku tarbimishuvi. Seda peegeldab ka reguleerimata hindade vaid 1% aastane tõus (küll mõjutatud kütustest ja elektrienergiast).

Lähimatel kuudel jääb hinnatõus enam-vähem praegusele tasemele, sest tarbijate ettevaatlikkusega kombineeruvad välised tegurid, mis soosivad mitmete Eestile oluliste kaubagruppide odavnemist või tavapärasest väiksemat kallinemist (kütused, elekter, jne). Kaugemale vaadates võib aga hinnatõus kiireneda, eriti aasta lõpu poole, kuna majapidamised harjuvad uute elektrienergia hindadega ning sissetulekud kasvavad palgatõusu ja hõive suurenemise tõttu. Välised tegurid – eelkõige Euroopa ja maailma majandusnõrkus, mis hoiab nt kütuste hinna odavana – pidurdavad hinnatõusu kiirenemist sel aastal.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s