Tootjate hinnad: elektrienergia ja palgatõus

Tööstuse tootjahinnaindeks

Tööstuse tootjahinnad tõusid märtsis 0,9% ja seetõttu hüppas aastane hinnatõus 4,3%-lt 5%-ni.

Põhjuseks on elektrienergia kallinemine märtsis – avatud turu tingimustes on sellel üldisele tootjahinnaindeksile aga ka tarbijahinnaindeksile oluliselt suurem mõju kui varasemal valdavalt reguleeritud turul. Jahe märts suurendas elektrienergia tarbimist tavapärasest kõrgemale tasemele kogu piirkonnas. Tulemuseks oli elektritootjahinna tõus kuuga 9,2%, mistõttu aastane hinnakasv tõusis koguni 35,4%-ni (veebruaris 24,7%). Aprillis võivad elektrienergia hinnad langeda, kuna turule peaks jõudma odavam hüdroenergia Lätist. Samas võib tarbimine endiselt püsida suhteliselt suurena, kuna vaatamata päikeserohkusele (nagu ka märtsis), on ilmad olnud aprillis senini suhteliselt jahedad.

Olulisem on see, et töötlevas tööstuses tõusid hinnad märtsis vaid 0,1%, mistõttu aastane hinnatõus jäi endiselt 1,6% tasemele. Pisut pikemas võrdluses on näha siiski töötlevas tööstuses hinnatõusu vähenemist. Arvestades välisturu nõrkust võib see protsess jätkuda ka järgmistel kuudel. Harude lõikes võib täheldada hinnatõusu kiirenemist toiduainetetööstuses (märtsis 6% aastakasv, I kv-s 5%), ehitusmaterjalide tööstuses (vastavalt 4,8% ja 4,4%) ja elektriseadmete tootmises (3,3% ja 3%). Märtsis kiirenes hinnatõus puidutööstuses (2,4%), kuid üldisest hinnatõusust ei saa siiski selles sektoris veel kindlalt rääkida. Hinnatõus aeglustus keemiatööstuses (3,5% ja 4,5%), kummi- ja plastitööstuses (5% ja 5,5%) ning mööblitööstuses (0,8% ja 1,7%). Kuid olulisem on ülejäänud tööstusharude (need katavad umbes poole tootmismahtudest) hinnadünaamika, nimelt on seal hinnalangus süvenemas (märtsis 0,9% aastast langust, I kv-s 0,5%).

Välisturgude tugevat mõju kohalikule turule kinnitab ekspordi- ja impordihindade dünaamika. Ekspordihinnad tõusid märtsis 0,2% ja impordihinnad 0,6%, kuid aastases võrdluses on tegemist hinnalangusega. Ekspordihinnad olid märtsis 0,6% madalamad kui aasta varem, kuid hinnalangus on eelnevate kuudega võrreldes pisut vähenenud (I kvartalis 0,8%). Impordihinnad on aastaga odavnenud 1% jagu, kvartaalselt 0,1% jagu.

Välisturgude nõrkus on põhjuseks, miks töötlevas tööstuses jääb hinnatõus tagasihoidlikuks ning välistatud ei ole üldine hinnalangus. Üksikutele, eelkõige siseturule suunatud sektorites, võib siiski hinnatõus püsida ja isegi kiireneda. Põhjuseks on võimalus kulude kasv (tööjõud, energia) kanda üle müügihindadesse. Eksportturgudel tegutsejatel selline võimalus üldjuhul puudub.

Ehitussektori hinnaindeksid

Ehitushinnad tõusid I kvartalis 2,2%, kusjuures kuine statistika viitab, et järsem tõus toimus jaanuaris (1,5%). Hindade tõusu põhjustas eelkõige tööjõu kallinemine – kvartalis 6,4%, jaanuaris 5,4%, veebruaris 0,6% ja märtsis 1,4%. Tööjõu kallinemise põhjustas tavapärane palkade korrigeerimine aasta alguses ning tavapärasest tugevamaks osutus see üldise olukorra teravnemisega tööturul. Tööjõu nappus, eriti kvalifitseeritud tööjõu osas, on järjest enam muutunud võrreldavaks 2006. aastaga. Siis oli küll töötuse tase oluliselt madalam, kuid lühiajaliste töötute osakaal oli suhteliselt sarnane praegusega. Kõrge pikaajalise töötuse tase osutab aga struktuursele tööpuudusele; tööandjaid sellised tööotsijad üldjuhul vaimustust ei tekita. Muidugi ei saa välistada, et palgatõusu taga on muude asjaolude kõrval ka maksu- ja tolliameti sagenenud reidid ehitusplatsidele, mis vähendavad võimalusi kasutada musta tööjõudu ja maksta ümbrikupalkasid.

Tööjõu kallinemise tõttu tõusis aastane ehitushinnaindeks kasv I kvartalis 5,6%-ni, sealjuures ulatus tööjõukallinemine koguni 15,1%-ni. Remondihindade kasv oli I kvartalis 3% (ehk siis kiirem kui ehituses), aastases võrdluses oli hinnatõus samuti tugevam (6,1%), kuid tööjõukallinemine marginaalselt väiksem (15%).

Ehituses on masinad ja seadmed aastaga kallinenud 3,9% (IV kv-s oli hinnatõus koguni 7%) ning materjalid 1,3% (IV kv-s 3,1%). Remonditööde puhul on masinad odavnenud 0,8% (IV kv-s kallinemine 9,3%) ning materjalid on kallinenud 2% (5,2%).

Tõenäoliselt tööjõu kallinemine järgmistes kvartalites pidurdub. Esiteks on suur osa palgatõusust tõenäoliselt tehtud. Teiseks peaks ehitus- ja remonditegevuse kasv sel aastal aeglustuma. Kolmandaks on täheldatud tööjõu tagasitulekut Soomest sealse majanduskasvu seiskumise tõttu. Samas võib üldine tööturuseis ja lõpetamist vajavate ELi rahastusega investeerimisprojektide hulk põhjustada ka ajutist hindade tõusu. See puudutaks küll tööjõu kõrval ka masinaid ja seadmeid, kuna neid tihtipeale renditakse. Siiski on tõenäolisem, et ehituses (ja remonttöödel) hinnatõus pidurdub, kuid see ei pruugi olla väga kiire.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s