Eelarve prognoosist

Täna avaldas Rahandusministeerium oma uue majandusprognoosi ja sellega kaasnevalt ka eelarveprognoosi.

Majandusprognoosi üle võib alati vaielda, see on paljus tõlgendamise küsimus. 0,1-0,3% kõikumine on täiesti normaalne. Eriti arvestades, et aeg-ajalt tehakse SKP aegridades kõvasti suuremaid korrektsioone. Paar kohta, kus minu arvates võiks vaielda, on hinnatõus (ma ei välistaks oluliselt tugevamat tõusu) ja investeeringud erasektoris (olen skeptilisem). Aga eks igal ühel võib siin olla oma arusaam.

Asi, mida tasuks prognoosi juures tähele panna, on see, et reaalpalga kasvu prognoosi on alandatud. Ehk: nominaalselt või ju palk suureneda, kuid reaalselt jääb kasv väiksemaks kiireneva hinnatõusu tõttu. Hinnatõusus on väga tugev maksutõusude komponent (ma ütleksin, et suurem kui prognoositakse), kuid veelgi tugevam on teisene mõju. Ehk siis ühtede hindade tõus toob kaasa teiste ja kolmandate hindade tõusu jne. Lisaks võib avaliku sektori lisanduv nõudlus hinnatõusule veel oma osa lisada.

Aga tegelikult tahaksin tähelepanu juhtida paarile eelarveprognoosi numbrile.

  1. 2018.aastaks planeeritakse 400 miljoni euro suurust eelarve puudujääki keskvalitsuses (ehk riigieelarves). See on enam kui 2008. aastal, 2009. aastast rääkimata (siis hakati juba usinalt kärpima). Kas on ikka arukas ajal, mil majandusolud on paranemas, sealjuures varemoodatust kiiremini, eelarvet ajada nii suurde puudujääki? Kus on siin vastutustundlikkus? Mina seda ei näe.
  2. Maksulaekumiste prognoosi on selleks aastaks vähendatud kokku enam kui 7 miljoni euro võrra. Põhiliselt “tänu” alkoholiaktsiisi (-24 miljonit), juriidiliste isikute tulumaksu (-22 miljonit), kütuseaktsiisi (-11 miljonit) tõttu. Need on need maksud, kuhu praegune valitsus eelarve Riigikogus menetlemise ajal tulude kasvu juurde kirjutas – kokku üle 31 miljoni.
  3. Näha on ka 2018. aasta maksulaekumiste prognoosi: võrreldes selle aasta värske prognoosiga (see arvestab seniseid maksulaekumisi) oodatakse aktsiisidest 145 miljonit eurot (alkoholilt üle 100 miljoni, kütuselt 33 miljoni) ning ettevõtete tulumaksust 105 miljonit eurot rohkem. Jah, majandus kasvab ja sellega koos üldjuhul ka maksulaekumised, kuid need prognoosid on ulmelised kajastades soovunelmaid või ohtu, milliseid maksutõuse meil veel oodata on. Ja neid on.
  4. Rahandusministeeriumi slaididel on jõustamata maksutõusude number 214 miljonit eurot. Kas see on ka realistilik? Teiste riikide praktika osutab sellele, et väga spetsiifilised maksud (nt suhkrujookide maks) ei too erilisi tulusid (küll aga administreerimiskulusid ja maksupettusi). Aga nagu majandusminister ütles “Proovime järgi”. Ma siiski küsiksin vastu: miks proovida asju, mis niikuinii läbikukuvad ja probleeme tekitavad?

Kokkuvõtteks. Selle valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundlikkusest kaugel. Kurb. Sest Eesti üheks tunnuseks alates taasiiseseisvumisest on olnud vastutustundlik eelarvepoliitika. Aga eks see valitsus muudab ja umbusaldab ju kõike, mida eelnevalt tehtud on, ka seda, mida ise on tehtud.

One thought on “Eelarve prognoosist

Kommenteerimine on suletud.