Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus I kvartalis 4,4% võrreldes eelmise aastaga, hooajaliselt tasandatud kvartaalne kasv oli 0,8%. Tulemus on väga hea ja ületas ootusi (vt kasvõi minu eelmist postitust).

Ootuspäraselt oli investeeringute kasv väga tugev – aastaga koguni 16,5%. Seda peale paar aastat kestnud langust, mida  vaid üksikutel kvartalitel katkestas ühe kvartali kestnud kasv. Mitmed märgid osutavad sellele, et nüüd peaks investeeringute kasv olema pikaajalisem. Eelkõige on selleks ELi rahade kasutusele võtmine. Kuid ka ettevõtted on tööjõunappuse ja kallinemise tõttu investeerimas rohkem masinatesse ja seadmetesse. Viimane on Eesti majanduse tuleviku seisukohalt ülioluline: just automatiseerimise ja digitaliseerimisega saab tõsta tootlikkust ja see võimaldab ettevõtetel tulla toime tööturu survega. Rahvastiku vananemisega kaasneva ülalpidamissurve kasvuga saab üks riik toime tulla aga üksnes siis kui tootlikkus kasvab. Kui nüüd see protsess veel süveneks ja leviks laiemalt ja kiiremini! Siis suudaksime ühiskonna ja riigina ka edukamalt toime tulla.

Ekspordi hinnatõusust puhastatud aastane kasv ulatus 11,6%-ni, sealjuures oli kaubaekspordi kasv 12,6% ja teenuste ekspordi oma 9,4%. Mõlemad näitajad on viimaste aastate suurimad. Eksport on eelkõige sõltuvuses sellest, kuidas kasvavad meie põhilised eksporditurud ja rõõmustavalt on väljavaated seal jõudsalt paranenud (Soome, Saksamaa, EL tervikuna). Muidugi on oluline ka see, kuidas suudavad meie ettevõtted toime tulla välisturgudel. Kohtumised ettevõtjatega kinnitavad, et väga eestlased saavad hästi hakkama, kuid head kogemused ja oskused peaksid levimad rohkemate ettevõtete seas. Üldine soodne väliskonjuktuur annab ettevõtjatele võimaluse kasvuks ka tulevikus, on oluline, et see kasutamist leiaks.

Impordi kasv on Eesti puhul päris palju sõltuvuses ekspordist, seda seetõttu, et siin tehakse päris palju alltööd: toodetakse vahetarbimiskaupu või tegeletakse koostetöödega. Siiski annab impordi 11%-sele (kaubad 12,7%, teenused 5,7%) oma hoo ka kohalik tarbimine ja veelgi enam investeeringud (masinad, seadmed, transpordivahendid).

Eratarbimiskulutused kasvasid I kvartalis eelmise aastaga võrreldes 0,6%. Võrreldes eelmise aasta valdavalt üle 4% ulatunud kasvuga, on kasv tagasihoidlik. Kuid seda oli oodata: hinnatõus on oluliselt tugevnenud (eratarbimises I kvartalis 3,5%, IV kvartalis 1,5%). Ehk siis: majapidamised suurendavad oma rahalisi kulutusi enam-vähem varasemas tempos, kuid hinnatõus sööb varasemast suurema osa sisulisest tarbimiskasvust ära.

Samad protsessid jätkuvad ka järgmistes kvartalites. Hõive kasv võib pidurduda ja isegi peatuda ning palgakasv aeglustub, kuid samal ajal tugevneb hinnatõus, mistõttu tarbimiskasv jääb tagasihoidlikuks. Aga kasv jätkub.

Kasvu väljavaadetest

Eesti majanduskasv sõltub eelkõige sellest, mis toimub meie põhilistes partnerriikides ehk siis Euroopa Liidus, sealjuures eriti Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Oma mõju on ka teistel riikidel (eelkõige Venemaal, kuid see mõju on järjekindlalt vähenenud) ning rahvusvahelisel hinnadünaamikal. Nõudluse poolest on võimalused Eesti jaoks praegu soodsad, kuid me peame arvestama kõrgemate hinnatasemetega.

Võimalused peab suutma ka ära kasutada ning siin ongi võtmetähtsusega see, kuidas Eesti ettevõtted toimetavad. Mida toodetakse, kuidas toodetakse, kellele müüakse, kuidas müügitegevus toimub jne. Neid otsuseid langetakse ettevõtetes, riik saab luua üksnes keskkonna, mis soodustaks ühte või teist laadi otsuste tegemist. Ärikeskkonna puhul on riigi rolliks luua kindlustunne, et asjad arenevad kaalutletult, osalistega läbiräägitult, piisavalt ettevalmistatult ning stabiilselt, et ei keskenduta üksikutele atraktiivsetele teemadele, vaid vaadatakse ühiskonnas toimuvaid protsesse nende vastastikuses seoses.

Riigi tegevus võib majanduskasvu toetada, aga ka pärssida. Probleem on selles, et riigi sammude tagajärjed avalduvad mitte koheselt, vaid mõne aja pärast. Ühe või teise valiku tuntavamad mõjud ilmnevad umbes aasta pärast. Praegune eelarvepoliitiline kaos ei peata mitte neid investeeringuid, mida juba tehakse, vaid mõjutab praegu tehtavaid investeerimisplaane. Neid plaane, mida hakataks realiseerima järgmisel aastal.

Struktuursest eelarvest

I kvartali majanduskasvu number toetab valitsuse kriitikute seisukohta, et Eesti majandus on jõudnud oma potentsiaalsele tasemele ja tõenäoliselt sellest kõrgemalegi. Seega on eelarvesse puudujäägi planeerimine absoluutselt vastutustundetu tegevus. Kui Euroopa Komisjon hoiatas, et Eesti struktuurne puudujääk võib jõuda 1%-ni SKP-st, siis värskeid majanduskasvu numbreid arvesse võttes võib see puudujääk osutuda tuntavalt suuremaks. Tuletan meelde: Eesti on seni sihtinud tasakaalus või ülejäägiga eelarvet, praegune valitsus soovib minna 0,5%-ga puudujääki.

Jääb üksnes loota, et valitsus suudab kiiresti mõistuse pähe võtta ning lõpetab destruktiivse ja Eesti tuleviku seisukohalt ohtliku eelarvepoliitika ajamise. Võlgu elamine ajal, mil majanduse oodatust parem kasv toob ülimalt tõenäoliselt kaasa oluliselt suuremad maksutulud ning mil majandus ei vaja riigipoolset lisastiimulit (see võib olla ohtlikki), on ülimalt vastutustundetu ja viitab sellele, et valitsus toimetab üksnes lühiajaliste poliitiliste kasude nimel.