Olen juba üle kahe ja poole aasta poliitikas. Valimised tulekul. Ja asju juhtub. Seetõttu mõtlesingi rohkem ka oma puhtpoliitilistest tähelepanekutest kirjutada.

Saan aru, et valimised lähenevad ja paljudel poliitikutel tuleb pähe välja öelda mõtteid ja teha tegusid, mis muidu ehk jääksid ütlemata ja tegemata. Veel kolm aastat tagasi olin kõrvalt vaataja, nüüd poliitikuna peaksin asjas justkui sees olema, kuid eks on ikka asju poliitikaski, mida näed kõrvalt. Vahel panevad need asjad muigama, vahel õlgu kehitama, aga viimasel nädalal on asi kohe päris veidraks läinud. Saan aru küll, et valimised lähenevad, aga ikkagi …

Peale pikaks ja tüütuks veninud näitemängu, on nüüdseks olemas teadmine, et Savisaare nimekiri tuleb (muidugi lõplikult kindel ei saa olla milleski seni, kuni nimekirjad nö lukku lüüakse). Samamoodi teame, et peaminister Ratas ei välista koostööd Savisaare nimekirjaga. Veelgi enam, kuigi kutsutakse mitte valmisliite toetama, on lõppenud jutt sellest, et erakonna nimekirja vastu kandideerinud erakonnast välja heidetakse. Paratamatult tuleb pähe mõte, et see kunagine (kuid jah, vaid mõne kuu tagune) jutt oligi lihtsalt suusoojaks ning tegemist on kaalutletult avalikkusele mängitava Keskerakonna sisemise kahestumisega, võitlusega uue (Ratase) ja vana (Savisaare) poole vahel, et korjata nii nende hääli, kellele meeldib see endine, savisaarelik stiil, kui ka neilt, kes toetavad praegust näiliselt justkui uuenenud Keskerakonda. Kui kõik vajalikud hääled on käes, siis pärast valimisi saab avalikultki koos edasi toimetada. Iseenesest on ootuspärane, et Keskerakonna ja Savisaare nimekiri ühiselt tegutsevad, sest on ju tegemist ühe erakonnaga. Ja oi, kui raske – et mitte öelda võimatu – on olnud Ratasel Savisaare ja tema jüngrite kohta midagigi karmimat öelda, rääkimata millegi ette võtmisest. Nii et jääb vaid imestada, miks keegi arvab, et need on kaks erinevat nimekirja ajavad erinevat asja.

Keskerakonna „uuenemine“ oli vajalik IRLile ja sotsidele, et Keskerakonnaga valitsust teha. Aga sisulist uuenemist pole ju toimunud – Savisaar, Toom jt on endiselt valitsuspaadis. See, et nad ise valitsuses ei ole, ei tähenda, et nad valitsuse tegevust ei mõjuta. Eks seetõttu on ka veidralt halenaljakas see, kuidas koalitsioonipartnerid üritavad teha nägu, et Keskerakond on ei ole enam Savisaare erakond. Viimati teatas Raivo Aeg „Postimehes“, et  „Praegused valitsuskoalitsiooni erakonnad on koostöö Savisaarega välistanud.” Huvitav lausa, millises valitsuses IRL on? IRLi ja sotside käitumine meenutab lihtsalt teatavat psühholoogilist seisu, kus inimene endale absoluutset ebameeldivat juttu ei kuule või ebameeldivaid asju ei näe. Kohe päriselt mitte ei kuule ja ei näe.

Värskelt võis raadiost ja telerist kuulda Vaba Tallinna esindaja kinnitust, et nemad süüdimõistetud ja kahtlustuse saanud isikutega koostööd ei tee. Aga kuidas on lugu juriidiliste isikutega? Ehk siis Keskerakonnaga? Kui Tegus Tallinn on valmis kõigiga koostööd tegema – mis kõlab üpris põhimõttelagedalt, kui on teada, et alati on inimestel olemas teatud põhimõttelised küsimused -, siis kuidas need kaks valimisliitu leivad ühte kappi, st nimed ühte nimekirja panevad. Aga eks näis, kuidas põhimõtted ja huvid kokku seotakse ja mida valijad sellest arvavad.

Päris huvitav „diskussioon“ on puhkenud IRLi ja sotside vahel. Jah, on varemgi valitsuses olnud erakondi, kus teatud küsimustes on arusaamad diametraalsed erinevad. Praktika on olnud selline, et neid teemasid hoidutakse avalikkuses käsitlemast. Kui mingil põhjusel aga on seda vaja teha, siis tehakse seda viisil, mis partnerit ei ärrita, veelgi enam ei solva. Nüüd … Reinsalu teab väga hästi, et sotsid on kooseluseaduse tühistamise vastu. Vaatamata sellele tuli ta selle ettepanekuga väga jõuliselt välja (pole mõtet hämada, et tegemist on ministeeriumi ettepanekuga, ministeeriumit juhib minister ja ilma ministri toetuseta sealt midagi välja ei tule). Kui see pole partneri provotseerimine, siis ma ei tea, mis see on. Võib muidugi mõista, miks Reinsalu seda tegi – eks ikka IRLi EKRElt valijaid enda poole (tagasi) võita -, aga kas ta tõesti arvas, et vastureaktsiooni ei tule. ,Eks Mikser oleks võinud vastusega soliidsemaks jääda ja Reinsalu oma veel teravamast vastusest loobuda, kuid juba lapsed teavad, et “oleks” on paha poiss. Selline valitsusesisene avalik tüli on aga kõike muud kui arukas ja näitab, et ju siis on omavahelised suhted valitsuse sees ikka nii teravad, et nüüd kraageldakse omavahel avalikkuse ees.

Kui paar kuud enne kohalikke valimisi ja ikka veel puhkuselikult uimasel ajal on poliitelu juba paar korda hoogsalt üle serva loksunud, siis võib vaid oletada, mida järgmised nädalad ja kuud toovad.