Kevadine jaekäibe tõus ei paista püsivat – aastased kasvunumbrid on küll heitlikud, kuid üldist trendi vaadates paistab kasv olevat peatunud kui mitte aeglustunud. Jaekäibe kasv püsib eelmise aasta lõpust alates 5% kandis (jaanuaris oli küll euroehmatusest tõsisem tagasiminek). Kuid kui teha võrdlus jaekaubanduse kindlustunde näitajaga, mis üldiselt käib jaekäibe kasvunumbriga enam-vähem ühte jalga, siis näha on veel üht-teist muudki.

Esiteks, on jaekäibe tõus on juba eelmisest kevadest alates tagasihoidlikum, kui kindlustunde tugevnemisest võiks eeldada ehk kaubandusettevõtted on olnud põhjendamatult optimistlikud lootes kriisieelsete heade aegade saabumist. Miks nii optimistlikud on oldud, on arusaamata. Et tegemist on põhjendamatu lootusega, seda kinnitavad reaalsed tulemused.

Teiseks, paisab, et nüüd on ka kaupmeeste optimism hakanud tasapisi murenema: kindlustunne on viimastel kuudel oluliselt nõrgenenud. Kõige järsem oli küll augustikuise kindlustunde kukkusmine juuli umbes 24 punktilt ligikaudu 16 punktile. Kas see on nüüd “tulek maa peale” või ongi midagi tõsisemat juhtumas? Arvan, et mõlemat. Pidevad negatiivset sõnumit kandvad majandusuudised, mis hirmutavad uue kriisiga, ja tõusmata jäävad käibed on tõenäoliselt hakanud kaupmeeste liigset optimismi kärpima. Kuid väga võimalik, et augustikuine jaekäive tegi tõsise kasvujõnksu allapoole.

Mida tulevikust oodata? Tundub, et sügava kriisi järgne kompenseeriv tarbimistõus hakkab mööda saama. Hädavajalikud ostud, mis kriisi ajal edasi lükati, on nüüdseks enamuses tehtud ning pidev hinnatõus närib tarbija rahakotti ja kulutusvõimalusi. Ebakindel maailm aga hoiatab, et tasuks igaks juhuks pisut enam sääste koguda. Jaekäive viitab ka sellele, mis toimub eratarbimisega. See tähendab, et III kvartali keskel hakkas tarbimine oluliselt aeglasemalt kasvama ja IV kvartali tarbimisnumbrid tulevad oluliselt tagasihoidlikumad aasta I poole omadest.