Eesti 7,9% majanduskasv III kvartalis vastas ootustele (7,8-8,1%). Võib arvata, et kasvu hoidis tasapisi tugevnenud sisenõudlus, sealjuures just investeeringud. Kuigi ekspordi kasv pidurdus, tegi seda ka import, kuid tõenäoliselt mõnevõrra aeglasemalt, mistõttu netoekspordi panus osutus majanduskasvu negatiivseks. Detsembris avaldatavad detailsemad andmed annavad toimunust täpsema pildi.

Siiski on näha, et majandusaktiivsus on hakanud vähenema. Tarbijad on ära hirmutatud lähenevast uuest kriisist ning vaevatud reaaltulude marginaalsest kasvust (reaalpalkade languse on osaliselt kompenseerinud suurem hõive) ning põhikaupade ja –teenuste kallinemisest. Ekspordi kasvu mõjutab jahtuv maailmamajandus ja probleemid Euroopas. Tootmissisendite ja tarbekaupade impordi kasv on seetõttu juba hakanud vähenema. Kuigi ka investeeringute kasv hakkab aeglustuma, hoiavad ELi fondide ja saastekvoodi rahade kulutamine avaliku sektori investeeringud ka järgmisel aastal küllaltki kenade mahtude juures. Tuleb vaid loota, et tööjõu nappusega kaasnev hinnatõus ei osutu liialt koormavaks. Erasektori investeerimist piirab ebakindel majanduskeskkond, mitte eriti sõbralikud laenamistingimused ja omavahendite nappus.

Eeltoodud arvestades peaks majanduskasv IV kvartalis vajuma 6% kanti, mis annaks 2011.aasta majanduskasvuks ligikaudu 7,7%. 2012. aasta sõltub paljus välismaailmas toimuvast, seda nii ekspordivõimaluste ja hindade kui ka meeleolude kaudu. Tõenäoliselt jääb majanduskasv 2-3% vahele, sealjuures kehvemasse serva, kui hinnatõus püsib 3-4% kandis põhikaupade ja –teenuste jätkuvalt kiire kallinemise tõttu.