Eesti tööturg III kvartalis ja lähitulevikus

Tööhõive kasv III kvartalis vastas ootustele – peale II kvartali tulemusi võiski oodata küllaltki tugevat hõive kasvu ka IV kvartalis. Oluliselt suurenes hõivatute arv töötlevas tööstuses (10,1 tuhat ehk 9%), ehituses (14,8 tuhat ehk 27%) ja hariduses (7,6 tuhat ehk 15%). Samas kaubandus üllatas töötajate arvu olulise vähendamisega (5 tuhat ehk 6%). Kas põhjuseks oli vaatlusviga või tõesti olid kauplused sunnitud töötajate arvu vähendama, kuna vastu kaupmeeste ootusi ei olegi inimesed rabinal raha kulutama hakanud, selgub järgmises kvartalis (kui hõive suureneb, siis võib kahtlustada esimest põhjust). Siiski võib arvata, et osaliselt oli kaubanduses töötajate arvu vähenemise taga ka tarbijate kulutuste tagasihoidlik kasv. Nagu tarbijakindluse näitajad viitavad, ei plaani inimesed lähikuudel oma kulutusi suurendama hakata (kuigi jõulueelsed ostud tehakse kindlasti).

III kvartalis suurenes märkimisväärselt tööealiste inimeste aktiivsus: hõivatute ja töötute arv kasvas eelmise aasta III kvartaliga võrreldes koguni 3% ja tänu sellele tõusis aktiivsusmäär 68,4%-ni, mis on kõrgeim näitaja 1997.aastast alates. Mitteaktiivsete arv vähenes eelkõige õppurite arvu vähenemise tõttu (16,1 tuhat), kuid ka pensionil olijate arv vähenes kõvasti (14,1 tuhat). Õppurite arvu vähenemise taga on suhteliselt arvuka põlvkonna jõudmine tööturule peale koolide lõpetamist; paljud pensionärid aga naasevad paremate aegade tõttu tööle.

IV kvartalis võib oodata küll hõivatute arvu kasvu jätkumist, kuid tagasihoidlikumas tempos võrreldes varasemaga. Töötute arv jätkab vähenemist, kuid töötuse määra osas on prognoosi teha keerulisem, kuna see sõltub ka inimeste aktiivsusest. Rohkem aktiivseid inimesi tähendab, et töötuse määr võib kasvada. Siiski on tõenäolisem, et IV kvartalis töötuse määr langeb mõnevõrra. Aasta kokkuvõttes jääb töötuse määr tõenäoliselt 12% pisut suuremaks, kuid hõivatute arv kasvab enam kui 7%.

Kuigi viimastel nädalatel on kasvanud töötuna registreeritute arv, on tegemist hooajale iseloomuliku muutusega. Sooja sügise tõttu on tegelikult uute töötute arv suurenenud suhteliselt tagasihoidlikult, suurem tõus jääb ilmselt aega, mil ehitustegevus soikub. Hoopis olulisem informatsioon on pakutavate töökohtade arv ja see on viimaste nädalatega kiiresti vähenenud: neid on küll märkimisväärselt enam kui aasta tagasi, kuid kuu ajaga on pakutavate töökohtade arv Eestis vähenenud koguni enam kui 2,5 tuhande võrra. See viitab sellele, et uute töökohtade loomine on seiskumas.

Iseenesest pole selline areng majanduse praeguste väljavaadete juures üllatav: on üpris tõenäoline, et majanduskasv Euroopas ja Eestiski väheneb oluliselt 2012.aastal. Seega ei kasva ka tootmismahud oluliselt, mistõttu pole mõtet ka uusi töötajaid palgata. Seni kuni tootmismahud ei lange, pole ka koondamiste kasvu oodata. Ettevõtted püüavad lähiajal toime tulla olemasoleva tööjõuga: uusi inimesi palgatakse siis, kui ootused on paremad ja töömahu kasv kindel, koondama ka ei hakata, kuna asjad pole veel langusesse pööranud. Muidugi ei tähenda eelkirjeldatu seda, et mõned ettevõtted või valdkonnad võiksid üldisele trendile vastusuunas liikuda. Näiteks võib arvata, et 2012.aastal leiavad päris paljud tööd ehitusel, kuna saastekvootide müügist ja ELi fondidest saadud raha vajab kulutamist.

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s