Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad novembris 0,1% ja hinnatase oli eelmise aasta novembriga võrreldes 4,2% kõrgem. Tulemus osutus olevat prognoosi ülemisest servast: nimelt tõusid toidukaupade hinnad oodatust enam. Ega paljude teistegi kaubagruppide puhul hinnatõusud prognoosituga päris täppi läinud, kuid erinevused olid marginaalsed ja tasandasid üksteist.

Hinnatõusu aeglustumine jätkub: ühtelt poolt taanduvad mitmete administratiivsete muutuste mõjud, teisalt – ja järjest olulisemana – pärsib hinnatõusu nõrgenev majandusaktiivus ja pessimistlikud tulevikuootused Euroopas ja Eestis. Detsembris langeb aastane hinnatõus tõenäoliselt 3,7-3,8% tasemele ja 2011.aasta keskmiseks tarbijahindade tõusuks kujuneb 5%.

Aeglustuv majanduskasv Euroopas ja Eestis peaksid tähendama umbes 2,5% hinnatõusu järgmisel aastal. Kuid mõned tegurid võivad hinnatõusu hoida kõrgemana. Esiteks kindlasti võimalik tugev palgasurve ehitus- ja renoveerimissektoris, kus üpris tõenäoliselt tänu süsinikukvoodi ja ELi abirahade kasutamisele ületab nõudlus pakkumise, mis tähendab seega suhteliselt kiiret palgatõusu. Kui ulatuslikuks see kujuneb ning kui kiiresti leiab tee tarbimisse, või – veelgi enam – kui tugevalt ta võib mõjutada teisi palku, on keeruline hinnata. On selge, et palganõudmised on märkimisväärselt tõusnud ning seni kuni otsest majanduslangust Eestis ei ole, nad ka ei taandu. Selliste tegurite mõjul võib 2012.aastal oodata keskmiselt 3-3,5% hinnatõusu.

Teine määramatu tegur seostub rahvusvahelise turu hindadega. Majanduskasvu aeglustumine maailmas peaks tähendama ka paljude hindade langust, kuid seni kuni arengumaade kasv jääb tugevaks võib hindade languse asemel oodata üksnes tagasihoidlikumat hinnatõusu. Kuid ikkagi tõusu! Väga paljud hinnad on ka sõltuvuses kaupade kättesaadavusest, eriti tundlik selles osas on nafta, mis mõjutab ka teiste kütete ja kaupade hindu ning seetõttu üldist hinnataset üpris märkimisväärses ulatuses. Poliitiline ebastabiilsus naftatootjariikides tähendab alati hinnatõusu, kuid nagu 2011 näitas, on need riigid üpriski ebastabiilsed. Muidugi ei saa välistada ka seda, et maailmamajandus satub tuleval aastal tõsisesse kriisi – näiteks kui lisaks jõukatele riikidele satub langusesse mõni suurem arengumaa või isegi mitu. See tähendaks maailmaturu hindade langust, kusjuures kukkunud nõudluse tõttu ei pruugi isegi võimalik poliitiline kriis nafta hindu oluliselt tõsta, ja seega võib hinnatõus Eestis osutuda ka väiksemaks kui 2,5%. Siiski paistab praegu kõrgema hinnatõusu tõenäosus olevat suurem kui väiksema oma.