On ootused, suured. On arvamused, mida peab tegema. Tihti erinevad, tihti teostamatud või väga raskesti teostatavad, sellised, mis ei arvesta poliitiliste reaalsustega, ELi ja eurotsooni ülesehitusega, otsustusmehhanismidega ja riikide huvidega.

Siis tuleb otsus. Vahel tuleb pettumus peaaegu kohe, vahel läheb pisut aega. Aga ta tuleb. Sest see polnud see, mida oodati. Kuna ootused olid väga erinevad ja väga suured ja tihti ebarealistlikud, siis tõenäosus, et ootused ei täitu oli suur ning tegelikkus tõestas seda.

Sama juhtus ja juhtub ka nüüd. Oli Merkeli ja Sarkozy plaanid ja ideed, oli vastuolusid, kuid oli ühtset. Tõusis optimism. Läks mööda mõned päevad ja saadi aru, et (1) ühisosa Merkeli ja Sarkozy vahel oli suhteliselt mõõdukas, (2) eurotsoonis on veel riike, kes nende ettepanekutega tõenäoliselt ei nõustu, vähemalt mitte sellises ulatuses, (3) Euroopa Liidus on veel riike, mis samuti kõigega ei nõustu, (4) kooskõla leidmine võtab aega ning ei pruugi tegelikult tähendada erilist muutust võrreldes praegusega, (5) mingit suurt bazookat ei tule.

[Siinkohal võiks vaid imestada, millese järjekindlusega seda oodatakse! Aga mina enam ei jaksa selle peale imestada, ma imestan, et inimesed ei õpi. Isegi Tšingatškuk (mhmm … kuidas see kirjakeelne pilt peaks olema?) ei astunud kaks korda reha peale!]

Aga midagi peab ju tegema? Ja jälle tulevad vanad ideed välja. Mõned vistakse osaliselt kõrvale, sest on selgunud, et Merkel ja Sarkozy ei leia neis kokkulepet. Mõned ideed ei lenda kohe üle parada, sest arvatakse, et küll ülejäänud lõpuks teevad, mida Merkozy ütleb. Mõned ideed pannakse äraviskamise ooteruumi, sest tõenäoliselt nad läbi ei lähe, kuid mine tea, järsku midagi muutub.

Midagi muutub siiski: mänguväli saab selgemaks ja sedamööda, kuidas see juhtub, selgub ka et see on oodatust väiksem. Vähe sellest, selgub, et tegemist on miiniväljale rajatud mänguväljakuga ning miine pole pannud mitte üksnes mängijad, vaid ka pealtvaatajad. Pinevus kasvab nii mängijate kui ka vaatajate seas, sest järjest enam saab selgeks, millega on tegemist ja tundub, et mänguaeg hakkab ka otsa saama. Muide, keegi ei tea täpselt, kui pikk mänguaeg on. Mõned arvavad, et nagu korvpallis, teised kahtlustavad jalgpalli, kolmandad vanade reeglite kohast võrkpalli või tennist…

Sellises olukorras tundub üpris mõistlik aeg maha võtta ning selgeks saada, kuhu siis ollakse sattunud. Juurdlemiseks pole küll väga palju aega, kuid hingame nüüd rahulikult sisse ja välja ja sisse ja välja … Rahuneme ja ärme laseme end liialt kiibitsejate kisakoorist segada, sest selge, et suur osa neist on panused pannud kaotuse peale.