Ikka ja jälle saab reedeti lugeda dramaatilisi pealkirju kasvavast tööpuudusest. Iseenesest pole väites, et viimastel nädalatel on tööpuudus kasvanud, midagi valesti. Kuid … See “kuid” võib vahel olla üpris oluline.

Hooajaline töötuse tõus sel aastal tagasihoidlikum 2010.aasta omast

Nimelt kipub sügis- ja talvekuudel tööpuudus alati tõusma: lihtsalt on üpris palju neid hooajatöid, kus talvekuudel pole suurt midagi teha. Kuigi soe talv võib sellised hooajalised tõusud aeg-ajalt tagasihoidlikumaks teha ning vahel edasi lükata, on tõsiasi see, et ehituses ja põllumajanduses, kuid ka kaubanduses ja teeninduses on talvisel ajal tööd vähem. Seevastu kevadise soojuse saabudes hakkab neis valdkondades tööd juurde tulema. Võib-olla vaid metsatööl on talviti pisut rohkem töövõimalusi, sest paremat palki saab ikka talvise külmaga lõigata, kuid selles valdkonnas on töötajaid Eestis liialt vähe, et üldist pilti oluliselt muuta.

Kui vaadata selle aasta töötust hooajalisuse seisukohalt, siis võib tähele panna, et jäi ära uute töötute arvu järsk kasv septembris-oktoobris. Uute töötute arv on tasapisi küll tõusnud (sealjuures kippudes suurem olema kuu algusnädalatel), kuid ilma järsema hüppeta. On üpris võimalik, et põhjuseks on soe sügis ja talve algus, mistõttu nii mitmeski valdkonnas on tööd jätkunud rohkematele inimestele, kui tavapäraselt. Kõige pealt tuleb pähe muidugi ehitus- ja remonditööd, kus lisaks ilmale on tõenäoliselt abi olnud ka uuematest tehnoloogilistest võtetest. Kuid miks mitte ka majutuses ja toitlustuses: turistide arv on sel aastal kasvanud korralikult.

Vakantside vähenemine viitab ebakindlusele

Pisut laiema pildi tööturul toimuvast annab vakantside ehk siis töökohtade pakkumiste arv Eestis (välismaised tuleks kõrvale jätta, kuna ilmselgelt on seal suur mõju mõneti juhuslikel teguritel). Selle aasta kevadest hakkast tööpakkumiste arv järjekindlalt kasvama ning saavutas ülikõrge taseme oktoobris, kui Statistikaamet rahvaloendajaid otsima asus. Järgnenud langus on olnud aga üpris ulatuslik viidates ettevõtjate kasvavale ebakindlusele: pole sugugi kindel, et tellimusi ka järgnevateks kuudeks jätkub. Samas ei tohiks tähelepanemata jätta asjaolu, et töökohtade pakkumine on siiski mõnevõrra suurem eelmise aasta seisust: värsketel nädalaandmetel 14% (üksnes Eesti pakkumised) ja novembris 27%. Võrdlus 2009.aastaga on muidugi märkimisväärselt parem: siis oli vabu töökohti pakkumisel vaid 768 praeguse 2064 vastu.

Tööturupoliitika on paranenud

Seda, et tööturupoliitika on paranenud, kinnitab kõige selgemalt asjaolu, et erinevatel koolitustel osalejate arv on oluliselt kasvanud. Tööalastel koolitustel (siin ei ole sees tööotsimiskoolitusel osalejad) osales novembris 6245 inimest, see on 4,3 korda rohkem kui aasta varem (1433 inimest). Loodetavasti saavad töötud koolitust, mis võimaldab neil tulevikus tööd leida. Kuid oluline on mõista ka seda, et koolitustel osaleb praegu vaid umbes 15% töötutest, millest kahtlematult ei piisa pikaajalise töötuse ja kvalifitseeritud tööjõunappuse kiireks vähendamiseks, aga positiivne seegi eriti võrreldes sellega, milline oli seis veel aasta tagasi.

Kokkuvõtteks

Vakantside ja töötuse üldine seis viitab praegu just teatavale ebakindlusele: koondatute arv on stabiilne ehk reaalset halvenemist ei tajuta, kuid uusi töökohti ei juleta eriti luua. Tööpakkumiste kasv eeldab ühelt poolt paremaid tulevikulootusi – selles mõttes on hea, et nii mitmedki hiljuti avaldatud näitajad viitavad ootustest parematele majandustulemustele Euroopas – ning ka kevadhooaja algust. Töötute koolitamine annab lootust, et uute töökohtade loomise ajaks on olemas ka inimesi, kes on valmis neile kohtadele tööle asuma.