Töötleva tööstuse toodangu kasv hakkas ootuspäraselt möödunud aasta lõpupoole kiiresti vähenema: kui jaanuaris oli aastane kasv 41,5%, siis novembriks oli alles jäänud vaid 1,9%. Tootmismahtude kevadised ja suvised tipptasemed on selgelt selja taha jäänud ning eurohirmud pakuvad selleks aastaks väga tagasihoidlikku kasvu, kusjuures ei saa välistada ka langust. Väga sirgjooneliste järelduste tegemise eel tasuks aga siiski pisut töötlevat tööstust iseloomustava statistika sisse vaadata.

Viimaste aastate järsu languse ja tõusu iseloomustamiseks kõigepealt paar numbrit: kriisieelne kõrgtase saavutati töötlevas tööstuses 2008.aasta veebruaris, sellelt langeti 2009.aasta aprilliks ligi 36%. Möödnud aasta juuliks aga olid põhjast tõustud 47% ehk ületati kriisieelne maksimum 5,3%-ga. Novembri tase oli aga viimasest 5,8% madalam.

Haruliselt on pilt aga väga mitmekesine. Näiteks Eesti kõige olulisem tööstusharu – toiduainetetööstus – jõudis novembris viimaste aastate tipptasemele. Kuigi see tase oli umbes 5% väiksem kriisieelsest tipust, on väljavaated suhteliselt head, sest sektor sõltub eelkõige kodumaisest nõudlusest, kus – küll vaevaliselt, kuid ikkagi – on näha tõusu. Ekspordivõimalused pakuksid juba kasvuboonust.

Enamustes tööstusharudes on tootmismahud väiksemad kriisieelsetest kõrgtasemetest: mõnel juhul on erinevus väike, teisel juhul ulatuslik ning sealjuures tõenäoliselt lähiaastail ka mittesaavutatav. Nii oli puidutööstuses – mis on suuruselt teine tööstusharu – tootmismahtude tipptase 2005.aasta detsembris, siis seadis Venemaa puiduekspordile piirangud ning Eesti ettevõtjail tuli asjad ümber mõelda. 2008.aasta alguse tootmimahtude tase on juba saavutatud, kuid nüüd on ekspordivõimaluste nõrgenemine piire seadmas. Arvutite tootmine – väikene masinatööstuse haru – pakub vaid 40% 2008.aasta alguse tootmismahust, kuid seegi oli tuntavalt väiksem 2006.aasta hiigelaegadest. Põhjus on seekord sisenõudluses: lihtsalt Eestis kokkupandud arvutite ostmine on kõvasti vähenenud, sest nüüd on populaarsemad läpparid, iPadid ja muu sarnane toodang.

Kergetööstuse osakaal tööstuses ja majanduses on pidevalt vähenenud, kuid samas on sektor muutunud järjest lisandväärtuslikumaks: kui 2000.aastal oli tegemist keskpärast lisandväärtust pakkuva haruga (toodangus oli lisandväärtuse osakaal alla 25%), siis 2010.aastal oli lisandväärtuse osakaal toodangus 31% ja 2009.aastal koguni üle 33%, mis tähendab, et tegemist on suhteliselt lisandväärtusrikka tööstusharuga. Võib arvata, et see protsess jätkub ka tulevikus: nimelt on seis tekstiili- ja nahatööstuses kehvem (ehk siis tootmismahud on languses), samas kui rõivatööstuses on tootmismahud viimastel kuudel suhteliselt jõudsalt kasvanud, kuna toodangule paistab olevat ostjaid nii kodu- kui ka välismaal.

Kõige väiksema lisandväärtuse osakaaluga tootmiseks on arvutite, elektroonika ja optika tootmine (tavaliselt nimetatud elektroonikaks): 2010.aasta andmetel üksnes 20,6%. Vaid vee- ja õhutransport olid sellal kehvemas seisus (64 sektori võrdlus). Jah, sektori lisandväärtuslikkus on varasemaga võrreldes kõvasti tõusnud – 2001.aastal oli see vaid 3,9% -, kuid 2008.aastal ulatus lisandväärtuse osakaal elektroonikas 28,3%-ni. Elektrooniktööstus oli 2010.aastal suuruselt kolmas tööstussektor ning ilmselt tõusis tema osakaal 2011.aastal veelgi, kuigi pole kindel, kas ta suutis tõrjuda toiduainete- ja puidutööstuse oma positsioonidelt (toodangus osakaalud 15,9%, 14,5% ja 13,1%). Kuid üpris tõenäoliselt osutub kogu sektori aastane tootmismahtude kasv veelgi suuremaks kui 2010.aastal ehk siis 152% asemel midagi 160-175% vahel; seda vaatamata üpris tõenäolisele langusele neljandas kvartalis. Kasvud aasta esimesel neljal kuul ületasid ju 300%. Sektori langus on seotud üksikute ettevõtetega Rootsis, mis omakorda on tingitud asjaolust, et tegemist on majandustsüklist tugevalt sõltuva sektoriga. Muidugi lisanduvad ka konkreetsetest ettevõtetest tulenevad probleemid. Sellele et asi on just müügiturus,  viitab asjaolu , et eksportmüük eurotsooni on kasvanud septembris-novembris 40%, samas kui eurotsoonivälistesse riikidesse langenud 20%.

Väljavaated selleks aastaks pole väga optimistlikud, kuid üllatusi ei saa välistada. Väga palju sõltub konkreetsest ettevõttest, tema toodangust, olemasolevatest ja uutest müügiturgudest. Nii võivad nii mitmedki ehitusmaterjalide tootjad leida end väga soodsas seisus, sest kvoodiraha tuleb majade soojustamiseks ära kasutada juba lähima 12 kuu jooksul (sektoris ongi juba näha kasvu). Samuti paistab kinnitust leidvat tõsiasi, et oktoobris-novembris ja ka detsembri alguses suures euro-masenduses ja -paanikas tehtud prognoosid olid päris mitmel juhul liialt pessimistlikud: tootmismahud ja tellimused on nii mitmeski riigis tõusuteel ja ületavad prognoositut. Kahtlematult osutub 2012.aasta eelnevast kehvemaks, kuid ilmselt mitte nii masendavaks nagu paljud kardavad. Muidugi on väga palju lahtisi otsi, kuid eurotsooniväliste probleemide loetelu saab kahtlematult pikema. Eesti tootmismahtudele võivad negatiivse joone anna mõned liialt suure osakaaluga ettevõtted või turud, mis langusele minnes kogu pildi määrivad.