Tarbijahinnad tõusid 2011. aastal keskmiselt 5%, kuid aasta lõpus hinnatõus aeglustus: kuigi suurema osa aasta jooksul ulatus aastane hinnatõus üle 5%, langes see detsembris 3,7%-ni.

Hinnatõusu põhjused olid seotud eelkõige toidukaubade (keskmine aastakasv 9,7%), eluasemekulude (5,9%) ja transpordi (5,1%) kallinemisega, kuid suhteliselt rohkelt panustas ka alkohol ja tubakas (6,3%). Põhigruppidest teatati hinnalangusest sidekaupade ja –teenuste puhul (4,2%), kuid suuremate gruppide siseselt oli pilt ootuspäraselt vastuoluline. Mõnede toidukaupade hinnad langesid tuntavalt (nt mitmed köögiviljad), samas kui teiste hinnad tõusid jõudsalt kõrgemale (nt suhkur, kohv).

Siiski võis aasta viimasel kuul täheldada hinnatõusu suhteliselt ulatuslikku aeglustumist: kasv kiirenes üksnes tervishoiu, vaba aja, toitlustuse ja majutuse ning muude hindade puhul, kuid nende osakaal kogu ostukorvis on suhteliselt mõõdukas (kõik nimetatud kokku 20%) ning üldjuhul jäi hinnatõus neis ka suhteliselt mõõdukaks. Tervishoiu hindade aastakasv oli detsembris 1,4%, vaba aja hindade puhul 0,6% ja muude kaupade-teenuste puhul 3,8%. Vaid toitlustuse ja majutuse hinnad tõusid tuntavalt – 8,9% -, mis ilmselt kajastab tõsiasja, et rohkete turistide tõttu püsivad selle valdkonna hinnad hooajale mitteiseloomulikult kõrgetena.

Olulisena tuleb märkida toidukaupade hinnatõus küllaltki järsku pidurdumist selle aasta sügisel, sest 2010. aasta kehvade saakide mõjul toimunud hinnatõusu mõju hakkas võrdlusest välja kukkuma. Kuigi novembris ja detsembris eluasemekulude hinnatõus pidurdus (detsembri aastakasv 7,5%), võib uuel aastal oodata taas mõningast hinnatõusu kiirenemist. Ka transpordi hinnatõus on tõenäoline, seda just kütuste hindade survel, mis on tugevas sõltuvuses maailmas toimuvast.

2012. aasta hinnatõusu mõjutavad mitmed trendid. Kui põhiliste kaupade ja teenuste hinnatõus on aeglustumistrendil, siis muude kaupade ja teenuste osas võib märgata kerget hinnatõusu survet, mis tõenäoliselt kajastab tõsiasja, et paranenud hõive ja sissetulekute tõttu on inimesed tegemas kulutusi ka kaupadele ja teenustele, mis ei kuulu esmaste kulugruppide alla. Siiski pole inimesed erilisel kulutuslainel ja seetõttu ei saa ka hinnatõus nendes kauba- ja teenusgruppides väga suureks osutuda.

Kuigi arenenud maailmas, sj Euroopas on oodata kehva majandusaastat, mis peaks tähendama ka nõrgenevaid hinnasurveid, viitab arengumaade endiselt suhteliselt kõrge majanduskasv ning tõenäosus, et mitmete oluliste toormekaupade hinnad poliitilistel põhjustel tõusevad – võib-olla isegi järsult – sellele, et üldiselt ostub maailmas hinnatõus 2012. aastal suhteliselt tugevaks. Seega ei saa ka Eesti oma avatud majandusega nendest mõjudest pääseda. Niisiis võib arvata, et 2012. aasta hinnatõusu jääb Eestis tõenäoliselt 3-4% vahele, kusjuures selles vahemikus on üle 3,5%-ne hinnatõus tõenäolisem kui 3% lähedane hinnatõus.