Just sellise tulemuseni jõudis Statistikaamet esialgseid andmeid analüüsides. Neljandas kvartalis oli kasv 4% aastases võrdluses, kuid eelmise kvartaliga võrreldes tõmbus majandus 0,8% võrra kokku.

Tulemus oli oodatust kehvem ning põhjuseks oli aasta lõpus järsult kasvu pidurdanud eksport. Kuigi ekspordi kasvu vähenemine oli ootuspärane, osutus detsember prognoositust kehvemaks.

Eksport liialt sõltuv Rootsi elektroonikatööstusest

Põhjuseks osutus liigne sõltuvus mõnest Rootsi elektroonika ettevõttest – kuna elektroonika osakaal ekspordis on väga kõrge (2011.aastal 22,2%), siis tähendab langus üksikutes Rootsi ettevõtetes tõsist tagasilööki kogu Eesti ekspordile. Elektroonikatööstuse probleemid on ühelt poolt kahtlematult seotud üleüldise majandusaktiivsuse jahtumisega arenenud maailmas, kuid kindlasti on mingi osa ka konkreetsete ettevõtete olukorral. Detsembri üldisi tulemusi mõjutas kindlasti ka oktoobri lõpus puhkenud paanika eurotsooni ümber: sel tulemusel vähendati novembris tellimusi, see aga avaldas mõju detsembri tootmis- ja ekspordi mahtudele. Tulemuseks oli elektroonika ekspordi 19% langus.

Kergendust pakub teadmine, et juba jaanuaris peaksid tootmismahud ja eksportki mõnevõrra kasvama: sellele viitab tootmissisendite sisseveo kasv detsembris. Muidugi ei tasu elektroonika osas väga optimistlikuks minna, sest tootmisvõimsusi on tõsiselt nappimas. Seetõttu polegi oodata, et 2012.aastal võiks sektor näidata 2010.-11.aasta kasvusid (eksport kasvas siis vastavalt 69% ja 66,3%).

Hea on see, et teised tootmissektorid on tootmismahtusid ja eksporti jätkuvalt kasvatamas, kuigi nii mõnegi puhul on kasvutempo mõnevõrra vähenenud. See on aga normaalne arvestades üldist dünaamikat maailma majanduses.

Tulevikku vaadates tuleb kindlasti tähele panna, et Eesti tootjate jaoks muutub Euroopa turg järjest vähem olulisemaks: ELi-väliste riikide osakaal ekspordis oli 2012.aastal 35%, samas kui eurotsooni osakaal vaid 30%. Ülejäänute – see on siis ELi mitte-euroriikide – osas olid tähtsamateks Rootsi (15,6% osakaaluga), Läti (8%) ja Leedu (4,6%). Venemaa osakaal on ekspordis kasvanud 11%-ni, kuid põhiliselt on see toimunud teiste SRÜ riikide arvelt. ELi ja SRÜ-väliste riikide osakaal on kasvanud 2004. aasta 8%-lt nüüdseks juba üle 18%, kusjuures üllatuslikult kasvas möödunud aastal väga suureks USA roll. USA osakaal ekspordis tõusis 127% kasvu tulemusel üle 6% – tulemus on seda märkimisväärsem, et euro-dollari kurss oleks pidanud mõjuma ekspordile ristivastupidi.

Seega võib väita, et kuigi eurotsooni nõrkus mõjutab Eesti majandust, on selle mõju Eesti ekspordile väiksem varasemast. Muret tekitab aga Eesti liialt suur sõltuvus üksikutest Rootsi ettevõtetest.

Sisenõudluse tähtsus kasvuteel

Statistikaamet viitab oma pressiteates ehituse kasvule neljandas kvartalis, mis oli ka ootuspärane. Ka 2012. aasta peaks olema märkimisväärselt mõjutatud renoveerimistöödest ja infrastruktuuriinvesteeringutest, kuna ELi vahendid ja CO₂ kvootide müügist saadud tulud tuleb kulutada. Niisiis võib arvata, et investeeringute mõju majanduskasvule on sel aastal päris oluline.

Kasvu on oodata ka eratarbimises, kuid see ei ole eriti tugev. Jaemüügi kasv on aegamööda tugevnenud, kuid kindlasti ei jõuta kriisieelsete tasemeteni. 2011.aasta esialgsed andmed viitavad jaekäibe 5,2% kasvule, kusjuures neljandas kvartalis oli kasv koguni 5,8%. Jättes aga kõrvale sõidukitega seotud müügi, oli jaekäibe kasv siiski vaid 4%-ni, mis on vähem kui kolmandas kvartalis (umbes 5%).

Tarbimist peaks toetama nii tulude kui ka hõive kasv, kuid ebakindlus tuleviku osas hoiab kulutuste kasvu suhteliselt mõõdukana. Tarbimist pärsib ka hinnatõus ja sellega seotud kartused. Seetõttu ongi üpris tõenäoline, et peale mõningast langust 2011. aastal, tõuseb sel aastal majapidamiste säästumäär taas.

Siiski kasvab sel aastal nii eratarbimine kui ka valitsussektori kulutused, kuid olulisem panus tuleb ikkagi investeeringutest.

Kui maailmamajandusest ei tuleb ebameeldivaid üllatusi ja Euroopa arengud välistavad suuremad vapustused ja hirmud, siis peaks Eesti majandus sel aastal kasvama umbes 2,5%. Tulemus võib osutuda ka paremaks, kuid seda üksnes juhul kui ettevõtted suudavad rohkem müüa paremas kasvufaasis olevatele turgudele ja majanduse sõltuvus üksikute ettevõtete käekäigust väheneb.