Kreeka tundub liikuvat oma II abipaketi kättesaamise suunas. Põhimõtteliselt võivad asjad küll untsu minna mõnes parlamendis, kuid selle tõenäosus paistab olevat 50%-st väiksem (aga piisab ühest parlamendist!). Ja siis on muidugi küsimus, kas Kreeka teeb järelejäänud eeltöö ära. Kuna tundub, et nüüd on Kreeka valitsuspoliitikutele kohale jõudnud, et neid ei päästeta ilmtingimata ära, siis on võimalik, et nad teevad, mida nõutakse. Viimasel nädalal tulid Kreeka-poolsed sammud juba vaat et päeva jagu nõutavast varem – uskumatu nihe võrreldes varasemaga.

Aga Kreeka ei pruugi olla päästetud ning selle üle on ajakirjandus (vähemalt angloameerika oma) mõnuga arutlemas. Tõsi ta on, võimalusi, miks asjad lõpuks võivad siiski viltu minna, on väga palju.

Äärmusjõudude populaarsuse kiire kasv suurendab tõenäosust, et saabumas on sisepoliitiliselt ebastabiilne aeg. Üks asi on see, et Kreeka anarhistlikud ja vägivalda pooldavad äärmuslased loovad lihtsalt keskkonna, kuhu turistid ei taha tulla (näiteks vägivaldsete meeleavalduste pärast Ateenasse või streikiva laeva-lennuliikluse tõttu laiemalt). Kui pole turiste, siis kaotab Kreeka päris palju tuludest ja seega ka majanduskasvust (majutus, toitlustus, transport, muud teenused; märkimisväärne osa saarte majandusest põhinebki hooajalisel turismil).

Teine probleem on selles, et parlamendi koosseis peale valimisi ei pruugi anda võimalust luua stabiilset valitsust. PASOKi päevad on küll vähemalt mõneks ajaks loetud – nemad oma valitsust ei moodusta -, kuid ka Uus Demokraatia ei pruugi suuta valitsust kokku panna. Seetõttu loodetakse nende kahe koalitsioonivalitsusele. Kuid tõenäosus, et see õnnestub, väheneb päris kiiresti. Kas võetakse partneriks seniseid väiksemaid parteisid, mis on üldjuhul äärmuslikumate vaadetega? Või siis suudab mõni äärmuslikum tõusta suuruselt esimeseks? Või suudavad äärmuslikumad parteid luua oma koalitsiooni? Kõik need võimalused on täiesti reaalsed.

Häda on selles, et need senini väiksemad parteid on oma positsioonidelt üldjuhul äärmuslikumad, vähem kompromissialtimad ja valmis iga hetke oma nõudmiste nimel rakendama tavapärast kreeka poliitilist väljapressimist (ma arvan, et nüüd teavad maailmas kõik, milles see seisneb). Nad ei ole andnud lubadust kinni pidada tehtud abilepetest, nad sooviksid neid hoopiski muuta (võib arvata, mis viisil!) või äärmusjuhtudel isegi tühistada. Kõik see tähendab, et tõenäoliselt kasvab isegi parimal juhul sisepoliitiline ebastabiilsus aprilli lõpus toimuvate valmiste järel oluliselt (väga raske on loota isegi kiiret uue valitsuse moodustamist).

Kui PASOKi ja Uue Demokraatia juhid on tõenäoliselt hakanud hoomama, millises plindris Kreeka on, siis teiste parteide juhid vististi mitte. Nad saavad aru, et asi on halb, kuid nad usuvad endiselt, et Euroopalt on võimalik midagi välja pressida.

Muidugi on võimalik, et valimistejärgselt poliitiline retoorika muutub, kuid äärmusparteide oma kindlasti mitte oluliselt, eriti kui tegemist on äärmusvasakpoolsetega – aga neid on Kreekas kahjuks rohkelt.

Eeltoodu taustal saab selgeks, miks oleks Kreekale hea valimised edasi lükata ja jätkata vähemalt esialgu veel praeguse valitsusega. Selle otsuse aga peavad kreeklased ise tegema – teiste jaoks jääb ainult võimalus kõrvalt vaadata ja kurvalt või kergendatult ohata.

Teine abipakett annab Kreekale (Euroopale ja maailmale samuti) hingetõmbeaega umbes kuuks ajaks – seni kuni märtsikuine võlamakse on tasutud ja erasektor osadest võlakirjadest “vabastatud”. Seejärel hakatakse rääkima valimistest ja sellest, mis saab edasi. Üpris palju sõltub sellest, kui palju  praegune Kreeka valitsus suudab seni asju muuta.  Keegi ei tea, mida täpselt toovad Kreeka valimised, kuid võib-olla ei lähe asjad nii halvasti kui praegu tundub – ja praegu tundub, et läheb lootusetult halvasti. Võib-olla suudavad ka teised poliitikud õppida ning tihtipeale otsustatakse valimiskasti juures erinevalt sellest, mida öeldakse küsitlejale.

Aga targem on olla valmis selleks, et Kreeka ikkagi ebaõnnestub juba järgmise 3-4 kuu jooksul (ja kõige tõenäolisemalt äärmusvasakpoolsete tõttu).