Märtsikuine hinnatõus osutus oodatust suuremaks: kuuga tõusid tarbijahinnad 1% ja aastaga 4,4%.

Kõikides põhilistes kaubagruppides osutus hinnatõus prognoositust mõnevõrra suuremaks, kuid kõige enam ületasid ootusi transpordihinnad, kus kütuse kallinemine põhjustas 5% aastakasvu (1,9% kuuga). Olulise panuse hinnatõusuks andsid ka toidukaubad ning alkohol ja tubakas, mille  hinnad kasvasid kuuga vastavalt 1% ja 2,9% ning aastaga 2,9% ja 6,8%, kuigi toidukaupade hinnatõus oli oodatus vaid pisut suurem. Tubakatoodete aasta alguses toimunud aktsiisitõus jõudis märtsis tarbijateni. Toidukaupade aastane hinnatõus püsis veebruari tasemel.

Aastases hinnavõrdluses on kõige suurema hinnatõusu teinud eluasemekulud: 11%. Nende panus üldisesse aastasesse hinnatõusu on tuntavalt üle 40%. Toidukaupade ja transpordihindade mõju on pisitasa nõrgenemas, kuid nende mõju vähenemise põhjuseks on tubakatoodete hinnatõus.

Tuleviku määramatus: energia ja toidukaubad

Hinnatõusu väljavaated järgnevateks kuudeks on oluliselt sõltuvuses maailmas toimuvast. Siin on kaks olulisemat tegurit – toidukaubad ja kütused.

Nafta hind, mis Iraaniga seonduvalt kiiresti tõusis, kuid viimastel nädalatel olnud suhteliselt stabiilne, kuid ta on poliitilistest suundumustest sõltuvalt liikuda nii alla kui ka üles, kusjuures väga ootamatult ning palju.

Euroopa majanduse olematu kasv ning ka mitmete arengumaade kasvu pidurdumine – Hiina ja India panustavad kahtlematult siin kõige enam – vähendab kütuste nõudluse kasvu ja see tähendab muude tingimuste samaks jäädes nafta hinna langust või vähemalt püsimist enam-vähem paigal.

Nafta hind mõjutab paratamatult ka teiste energiakandjate hindu. Euroopas, kus on olemas alternatiivseid pakkujaid, on maagaasi hind languses vaatamata nafta kallinemisele. Eestis alternatiivsed tarnijad puutuvad, mistõttu maagaasi hind tõuseb koos nafta hinnaga (või mõningase viitajaga järel).

Energia kallinemine mõjutab tuntavalt tootmiskulusid ja mõjutab perede tarbimisvõimekust, kuna eluaseme ja transpordi sundkulud suurenevad, mistõttu energia kallinemisel on märkimisväärne majanduskasvu pärssiv mõju. See kehtib kõikjal, ka Eestis. Eestis – nagu teisteski ekspordist sõltuvates riikides – on negatiivselt mõjutatud ka eksport, sest nõudlus sihtturgudel on haavatav. Lisaks veel küsimus konkurentsivõimest: energiamahukad tootmised ja energiamahukas eksport võib leida end raskustes, eriti kui eksisteerivad alternatiivsed tootjad ja pakkujad. Eesti majandus on endiselt üpriski energiamahukas ja seega haavatav välistest hinnamuutustest. Seega tuleb Eestil lisaks energiavarustatusele tegeleda tõsiselt ka tarbimise ja tootmise energiamahukuse vähendamisega.

Toidukaupade hinnatõus on mõneti taltunud, kuid energia kallinemine hakkab seda protsessi tõenäoliselt piirama. Nagu ikka on esialgu veel teadmata selle aasta saakide väljavaade põhja poolkeral ning seetõttu valitseb ka teatav määramatus teise poolaasta hinnadünaamikates.

Mõningate importkaupade – nt kohvi – hinnalangus pole Eestisse endiselt jõudnud. Muidugi on näiteks kohvi hinna mõju üldisele hinnatasemele tühine, kuid toimuv näitab see taaskord konkurentsisituatsiooni puudulikkust hulgiturul üldisemalt. Eestis ei ole tarnijate halvad otsused ei ole mitte kauplejate äririsk, vaid tarbijate kulu, kuna väga mitmete kaupade tarnijate arv on üks-kaks ehk konkurents sisuliselt puudub ja tarnijad saavad kerge vaevaga oma möödapanekute finantskulud tarbijate kaela lükata.

Prognoos

Kütuste ja toidukaupade turul toimuv on põhjuseks, miks võib prognoosida, et tarbijahindade kasv ulatub sellel aastal 4% kanti. Kütusehindadega toimuv võib aga seda prognoosi tuntavalt allapoole või ülespoole lükata mõjudes vastavalt muidugi ka majanduskasvule.