I kvartali majanduskasvust

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta I kvartalis aastases võrdluses 3,9%, kusjuures võttes arvesse hooajalisi tegureid ja erinevat tööpäevade arvu 4% ning eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% (hooajalised tegurid arvesse võetud). Ekspordi kasv oli reaalhindades 8%.

Tulemus oli parem prognoositust, oleksin uskunud kasvu jäävat 3-3,5% vahele. Ekspordi kasv vastas minu ootustele, seega oli sisenõudluse kasv prognoositust mõnevõrra tugevam. Detailid ei ole küll teada, kuid panustaksin eratarbimisele: aasta kahe esimese kuu jaekäibe kasv oli ootamatult tugev ületades oluliselt selle tõusu, mida oleks võinud oodata eelmise aasta madalseisu põhjal. Meenutuseks: euro kasutusele võtmine vähendas mõnevõrra kulutusi, sest osad ostud tehti hinnatõusuhirmus ette ära ning teised jäid tegemata kohandumisperioodil. Märtsis jaekäibe kasv küll pidurdus, kuid oli siiski suhteliselt tugev. Näis, mis juhtub II kvartalis, kuid arvan, et kasv tõmbab tagasi.

Töötukassa nädalastatistika viitab sellele, et töökohtadel loomine jätkub, kuid kasv eelmise aastaga võrreldes pole enam see, mis paar kuud tagasi. Seega on ettevõtted muutunud pisut ettevaatlikumaks uute töökohtade loomise osas. Muidugi võib kasvu pidurdada ka sobivate töötajate nappus, kuid tundub siiski, et ebakindlus on vähemalt mõningates ettevõtetes kasvu pidurdanud. Kehv majandusseis Euroopas suurt kasvubuumi ei luba, kuid hiljutised viited olude paranemisest Saksamaal annavad ka Eesti ekspordile kasvulootust.

Tasub tähele panna ka tarbijahinnaindeksid: põhiline osa hinnatõusust tuleb reguleeritud hindadest (kasv 10,9%), vabalt kujunevate hindade kasv oli aprillis vaid 1,7%. See viitab sellele, et mingist erilisest hinnatõususurvest ja tarbimissurvest hindadele rääkida ei saa. Paljude reguleeritavate hindadega kaupade ja teenuste tarbimist ju piirata ei anna, seega piiratakse muude kaupade ja teenuste ostusid. Tundub, et suhteliselt suur osa ostudest, mis I kvartalis jaekaubanduses tehti, tehti säästude arvel (lisaks maksutagastused) lihtsalt põhjusel, et neid ei saanud enam edasi lükata (mõningad püsikaubad, rõivad ja jalatsid). Kui sellist tüüpi ostud lõppevad, siis pidurdub ka tarbimiskasv.

II poolaastas peaksid juba selgemalt näha olema ELi ja kvoodirahade viljad investeerimiskasvus. Siis võiks ka ekspordi kasv hakata pisut olulisemalt suurenema. Kuid tundub, et II kvartal võib osutuda selle aasta kehvimaks. Seda muidugi juhul kui Kreeka (või mõne teise riigi) probleemid üleeuroopalist tormi ei põhjusta. Viimase tõenäosus on kahjuks taas kasvanud. Siiski võib arvata, et selle võimaliku tormi mõju ülejäänud Euroopale oleks nüüd juba väiksem kui möödunud sügisel.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s