Lühiajaline kasvu kiirenemine

6,9% palgakasvust ei tasu pöördesse minna: nagu Statistikaametiki oma pressiteates kirjutas, oli kasvu kiirenemise (IV kvartalis 6,3%) taga preemiate maksmine (ehk mitteregulaarsed maksed). Tõenäoliselt tehti seda eelmise aasta oodatust paremate tulemuste tõttu. Kuised numbrid annavad selge pildi: jaanuaris oli aastakasv 12%, kuid veebruaris juba 4,1% ja märtsis 5%. Viimased numbrid on selgelt väiksemad novembri-detsembri omadest (7,5% ja 8,2%). Halvenevad kasvu väljavaated ja suurenev ebakindlus on kindlasti üks tegur, mis palgakasvu pidurdab. Seetõttu pole ka põhjust vähemalt esialgu palgakasvu prognoosi selleks aastaks tõsta.

Kõrgemad palgad on IT sektoris

Majandusharude erinev palgadünaamika, mis tuleneb nende seisust ja kasvu väljavaadetest, on jõudnud huvitavasse punkti: nimelt edestas I kvartalis IT (ametlikus sõnastuses info ja side) ning finants- ja kindlustusvaldkonna keskmise palga. Esialgu on edumaa veel tühine 10 senti (1431,38 ja 1431,28 eurot), kuid tõenäoliselt käriseb see tulevikus suuremaks. Nimelt on tunnipalkades IT sektor edestamas finantssektorit juba aasta jagu (12 kuu keskmisena 8,10 ja 8,08€). Tunnipalgad annavad aga aimu lepingujärgsetest palkadest (seal pole sees preemiad ja muid ühekordseid tasusid). Finantssektori võimalusi lähitulevikus preemiaid maksta tuleb pidada ennem tagasihoidlikuks kui heaks, seevastu IT sektoris on palgatõusu võimalused oluliselt suuremad. Esiteks ei pruugi majandusolude halvenemine sektorit oluliselt mõjutada (ka möödunud kriisis oli seda tunda kõige enam 3 kvartali jagu ning sedagi suhteliselt pehmena) ning teiseks on sektoris tõsine puudus tööjõust, mis tähendab, et palgad tõusevad keskmisest kiiremini.

Põhipalkade tõus on kiirenenud nn tootvates sektorites: töötlevas tööstuses, energeetikas, veevarustuses ja ehituses. Ülejäänute seas on erandiks haldus- ja abitegevused. Langus on tekkinud transpordi ja laomajanduse sektoris, olematu või väga väike (ja vähenev) kasv on kõigis riigi finantseeritavates sektorites (seega pole imestada, et töötajad on rahulolematud) ning finantssektoris.

Majanduskriisi mõjud palkadele

Võrdlus kriisieelse ajaga näitab suurimat palgatõusu energeetikas ja mäetööstuses (umbes 23% ja 13%), küllaltki head kasvu kutse-, teadus- ja tehnikaaladel (9%), töötlevas tööstuses (üle 6%), kunsti, meelelahutuse ja vaba aja sektoris (üle 7%), IT-s (ligi 5%). Palgad on ikka veel väiksemad kriisieelsest muudes teenindavates tegevustes (19%), ehituses (ligi 5%), avalikus halduses (üle 4%), veevarustuses, transpordis ja laomajanduses (mõlemas umbes 1%) ja kinnisvarasektoris. Väga tagasihoidlik kasv on olnud hariduses ning tervishoius ja sotsiaalhoolduses, kuid ka majutuses ja toitlustuses. Keskmiselt on kuine brutopalk tõusnud umbes 3%, tunnipalk (mis kajastab põhipalkasid) umbes 2,5%, kuid tarbijahinnad on tõusnud ligi 9%.

Seega on reaalpalk tõusnud üksnes energeetikas ja mäetööstuses. Preemate toel on väga tagasihoidliku reaalse palgakasvu (0,2%) saanud ka töötlev tööstus. Seda siis olukorras, kus tootlikkus on kogu majanduses kasvanud ligikaudu 9% või pisut enam (I kvartali tulemusi pole, seega on tegemist hinnanguga).

Tootlikkus ja palgakasv

Põhimõtteliselt peaks palgakasv käima enam-vähem kooskõlas tootlikkuse kasvuga (või pisut aeglasemalt). Samuti toimub palgakasv tootlikkuse (ja majanduse) kasvu suhtes teatud viitajaga. Seega oleks praegu täiesti kohatu hakata kurtma, et palgakasv hakkab majanduskasvu või tootlikust kasvus edestama. Probleem tekkib siis, kui erinevus (tootlikkuse kahjuks) püsib ja kasvab pikema aja jooksul. Praegu sellist probleemi ei ole.