Riigivõlast

Sobrasin Eurostati numbrites. Järgnevalt mõned tähelepanekud riigivõlast (Võrreldud on kvartaalseid andmeid Eurostatist. Vaatlusvahemik 2000.aasta I kvartali lõpust (Kreeka ja Malta aasta lõpust) selle aasta II kvartali lõpuni). Pilt on äärmiselt kirju, mis viitab sellele, et võlaprobleemile ei ole riigiti ühtset lahendust (mis iseenesest oli juba varem selge).

Märkus: x% võrra vähenemine/suurenemine on korrektne eestikeelne sõnastus tehtele n%-m%=x% (laialt levinud “protsendipunkti” vähenemine/suurenemine asemel).

Selle perioodi jooksul on riigivõla vähendamisega toime tulnud Bulgaaria (17%) ja Rootsi (6%), suhtelise riigivõla (% SKP-st) vähenemine on toimunud veel Belgias (13% võrra 116%-lt 103%-le) ja Taanis (10% võrra 57%-lt 47%-le). Bulgaaria ja Rootsi vastavad näitajad on 62% ja 24% (vastavalt 78%-lt 17%-le ning 61%-lt 37%-le).

Riigivõlga on kõige enam kasvatanud Läti (9,1 korda!), järgnevad Luxembourg (7,4 korda), Tšehhi (6,8 korda), Rumeenia (6,5 korda) ja Leedu (4,5 korda) ning alles siis järgneb esimene nn probleemriik Iirimaa (4,1 korda). Iirimaale järgneb Eesti: riigivõla kasv 3,7 kordne. Kreeka on nimekirja keskel: riigivõlg on kasvanud 2,2 korda.

Seda, et kasvunumber ei pruugi asja sisuliselt näidata, iseloomustab see, et suhtelist riigivõlga on kasvatanud enim Iirimaa ja Portugal (65% võrra), järgneb Suurbritannia (44% võrra), Kreeka (41% võrra), Prantsusmaa (33% võrra) ja Läti (30% võrra). Eesti on suhtelise riigivõla kasvatajatest olnud kõige tagasihoidlikum – vaid 1,5 korda.

Suhteline riigivõlg oli 2012.aasta II kvartali lõpus kõrgeim Kreekas (144% SKP-st), järgnesid Itaalia (126%), Portugal (118%), Iirimaa (112%) ja Belgia (103%). Tagasihoidlik oli võlg Eestis (7,3% SKP-st), Bulgaarias (17%), Luxembourgis (21%), samuti Rumeenias (36%) ja Rootsis (37%).

2000.aasta I kvartali lõpus olid järjestused teistsugused: suure suhtelise võlgaga olid Belgia (116% SKP-st), Itaalia (113%), Kreeka (103%; aasta lõpu seis) ja peale suuremat vahet järgnesid Bulgaaria (78%), Austria (70%), Holland (62%) ning 61%-ga Saksamaa, Rootsi ja Hispaania. Väikese suhtelise võlaga olid Eesti ja Luxembourg (6%), Läti (13%) ja Tšehhi (16%).

Mida tegi majanduskriis riigivõlaga?

Tulemused varieeruvad oluliselt. Nii võib täheldada, et 2006.-2007.aastal aga ka 2005. ja 2008.aastal (ehk siis üldjuhul kiire majanduskasvu ajal) vähenes suhteline võlg päris paljudes (enamuses) riikides (mis on loogiline), kuigi absoluutsuurustes kippusid võlad ikkagi kasvama (mis näitab kehva eelarvehaldust). 2009.aasta suurendas riikide võlgu, kuid seejärel on pilt olnud üpris kirju. 2009.aasta lõpus oli suhteline võlg 2007.aasta lõpuga võrreldes väiksem Bulgaarial (-2,6% võrra SKP-st) ja Küprosel (-0,3%), enim oli kasvanud see Iirimaal (40% võrra). Järgnesid Läti (28% võrra), Suurbritannia (24% võrra) ja Kreeka (22% võrra). 2009.aasta lõpust selle aasta keskpaigani on suhteline võlg vähenenud Rootsis (5% võrra) ja Ungaris (2% võrra) ja samaks jäänud Eestis. Enim on võlga kasvatanud Portugal (34% võrra), Küpros (26% võrra), Hispaania (22% võrra), Iirimaa (47% võrra), järgnevad Suurbritannia (18% võrra) ja alles siis tuleb Kreeka (15%) võrra.

Seega on kriisieelse ajaga enim võlga suurendanud Iirimaa (87% võrra), järgnevad Portugal (49% võrra), Suurbritannia (42% võrra) ja Hispaania (40%) võrra. Vähendajaks on Rootsi (3% võrra) ja Bulgaaria (1% võrra). Eesti võlga on tõusnud tagasihoidliku 4% võrra SKP-st.

Kasv, kasvuks, küsimus on alati ka tasemest, kust kasv toimus. Eriliselt paistab silma Iirimaa, kus suhteliselt madalalt võlatasemelt tõusis võlakoormus kiiresti vägagi kõrgele (riigi majanduse suurusega võrreldes liialt suurte pankade päästmine). Rootsi, Bulgaaria, Eesti aga ka Luksembourg kuuluvad edukamate riikide gruppi, kus võlga suudeti vähendada või välditi selle olulist kasvu. Eelduseks oli aga suhteliselt mõõdukas võlatase juba alguses. Kreeka on riik, kus kõrge võlatase kasvas oluliselt, Portugali võlatase oli algselt küll tagasihoidlikum, kuid kasv on olnud kiirem. Niisiis kaks riiki, mis juba kehvas seisus olles läksid veelgi kehvemasse seisu, põhjuseks majanduse konkurentsivõimetus ja liigne sõltuvus ELi toetustest; Kreeka puhul on probleeme muidki.

Itaalia suur võlg on kasvanud suhteliselt mõõdukalt (103%-lt SKP-st 126%-ni)” tänu” kehvale riigijuhtimisele ja vinduvale majandusele, mis õigustab Itaalia paigutamist probleemriikide sekka.

Suurbritannia ja Hispaania on üpris sarnased: suhteliselt mõõdukale võlatasemele (40-42% SKP-st) järgnes selle kiire kasv kriisi ajal (enam kui 40% SKP-st). Ühist on selles, et mõlemal on probleemid panganduses. Miks aga Hispaaniat jõuliselt “pekstakse”, samas kui Suurbritannia sellest pääseb? Kas küsimus on konkurentsivõimes, või ka suuruses/mõjujõus või soovis eurotsooni “klobida” ja enda probleeme pisendada rahvusvahelises ingliskeelses ajakirjanduses?

Jõudsalt kasvatas madalat riigivõlga Läti (pangandus!), kuid ka Belgia suurendas oma küllaltki kõrget võlga suhteliselt palju (pangandus, sisepoliitilised probleemid). Sarnased on Prantsusmaa ja Küpros: algtase ligilähedane ja kasv suhteliselt suur. Siingi on suurem veel viimase ajan end suutnud enam-vähem traksis riigina näidata. Samas kui Küpros on kommunistide juhtimisel suutnud asja tõsiselt untsu keerata just viimastel aastatel.

Sarnase grupi moodustavad Saksamaa, Austria, Luxembourg ja Ungari (võlg üle 60% SKP-st, tõus 10-20% võrra). Ülejäänud riigid (Holland, Slovakkia, Sloveenia, Poola, Leedu, Soome, Taani, Ungari, Rumeenia) on oma suhteliselt mõõdukat võlakoormust ka suhteliselt mõõdukalt kasvatanud. Viimasest grupist on Sloveeniat peetud üheks potentsiaalseks kriisiriigiks, kuid praegune riigivõla dünaamika seda veel kindlasti ei kinnita. Küll aga probleemid panganduses ja konkurentsivõimes.

 

5 thoughts on “Riigivõlast

  1. Kahtlematult on eurotsoon “peksupoisiks”. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et majandusajakirjandus on rahvusvaheliselt ingliskeelne ja -meelne. Seetähendab ka, et USA ja Suurbritannia majandusprobleeme pisendatakse (et enda omad ei paistaks välja). Objektiivset hindamist on üldjuhul riikide puhul väga raske eeldada, ikka on ühed halvemad kui teised, kuigi olukord võib olla (ja tihti ongi) vastupidine. Osaliselt on see seotud ka sellega, kes saab infoväljastamise ligi ja kuidas tal õnnestub seda esitada, millised on manipuleerijate huvid jne. Eks Kreeka ja teisedki võtsid laenu (ja neile anti) julgelt seepärast, et Saksa- ja Prantsusmaad ei karistatud siis kui nemad reegleid ei täitnud. Aga nüüdseks on selgunud tõsiasi, et on olemas võrdsed ja võrdsemad. Maailm ei ole kahjuks õiglane. Eestigi on seda kogenud (2008.a lõpus oli ju selge, et meid peksti eelkõige selle pärast, et me olime Baltikumi osa ja Lätis olid probleemid; ei tasu ka unustada spekulatiivseid ärihuvisid siis ja varemgi).

  2. >> Suurbritannia ja Hispaania on üpris sarnased: suhteliselt mõõdukale võlatasemele (40-42% SKP-st) järgnes selle kiire kasv kriisi ajal (enam kui 40% SKP-st). Ühist on selles, et mõlemal on probleemid panganduses. Miks aga Hispaaniat jõuliselt “pekstakse”, samas kui Suurbritannia sellest pääseb? Kas küsimus on konkurentsivõimes, või ka suuruses/mõjujõus või soovis eurotsooni “klobida” ja enda probleeme pisendada rahvusvahelises ingliskeelses ajakirjanduses?

    Huvitaval kombel oli Krugmanil mõni aeg tagasi sarnane küsimus, kuigi ta võrdles Itaaliat ja Jaapanit ning imestas, et miks küll nende pikaajaliste võlakirjade tootlused nii erinevad on: http://krugman.blogs.nytimes.com/2011/07/16/italy-versus-japan/

    Kuhu Krugman selle probleemiga jõudis, me teame. Aga Sina, Maris? 🙂

  3. Riigivõla olemus monetaarselt suveräänsetes riikides on hoopis erinev sellest riikides, kes peavad raha turgudelt laenama.

    Monetaarselt suveräänsetes riikides näitab valitsuse defitsiitne kulutamine ja riigivõlg lihtsalt “rahatrükki”.

    Monetaarselt mittesuveräänne riik peab aga ka laenatud raha tagasi maksma.

    Vaata ka
    http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/

  4. “Seda, et kasvunumber ei pruugi asja sisuliselt näidata,…”
    Milleks esitada andmeid, mis ei pruugi asja sisuliselt näidata?

  5. Riigivõla olemus monetaarselt suveräänsetes riikides on hoopis erinev sellest, riikides kes peavad raha turgudelt laenama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s