Mõned faktid taustaks: toiduainete eksport Venemaale

Liigub ringi igasuguseid numbreid, millest mõned on õiged, kuid nende häda on selles, et neid ei panda konteksti. Niisiis:

  • Selle aasta I pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest, see on
    • 0,7% kogu Eesti ekspordist
    • 31% vähem kui aasta varem
    • 7,9% Eesti toiduainete ekspordist
    • 6,9% Eesti Venemaa ekspordist
  • Sanktsioonide alla läinud kaubagruppidest:
    • 02 Liha jmt, rahaline maht 0,2 m€, osakaal Vene ekspordis 0,0%, langus aastaga 87%
    • 03 Kala jmt, rahaline maht 9m€, osakaal Vene ekspordis 1,5%, langus aastaga 11%; ekspordist läheb Venemaale alla 13%
    • 04 Piim jmt, rahaline maht 14,9m€, osakaal Vene ekspordis 2,4%, langus aastaga 37%; ekspordist läheb Venemaale alla 13%
    • 07 ja 08 ehk Köögiviljad ja puuviljad – tühine osa
    • Grupist 16 Tooted lihast ja kalast – 0,2m€, osakaal Vene ekspordis 0,0%, langus aastaga 53%
    • Grupist 19 Tooted piimast – 0,8m€, osakaal Vene ekspordis 0,1%, 2013.aastal ei eksporditud; ekspordist läheb Venemaale 92,8%
    • Grupist 21 Mitmesugused muud tooted – 2,3m€, osakaal Vene ekspordis 0,4%, kasv aastaga 7,7%; ekspordist läheb Venemaale 34,9%
  • Mittesanktsioneeritavad toidukaubad – rahaline maht oli 61m€, mis teeb 9,9% kogu Vene ekspordist ja see kasvas aastaga 62,4%, põhilise osa moodustavad alkohoolsed joogid (julgelt üle 50%).
  • Eesti ekspordist Venemaale moodustavad masinad ja seadmed 42,5% (aastaga kasv 1,6%), sellele järgneb põllumajandus- ja toidutooted, siis keemiatooted (17,4% osakaal ja 24% langus).
  • Kõik ekspordi numbrid sisaldavad ka Eesti poolt vahendatud kaupu, nt toiduainete all veinid, kakao, kohv, vürtsid, viski jmt. Masinate ja seadmete all, samuti sõidukite all on need ilmselt domineerimas.

Mõned järeldused:

  1. Otsene sanktsioonide mõju Eesti majandusele on väike, isegi väga väike (vaat, et mõõtmisvea skaalas)
  2. Konkreetsetele ettevõtetele võib olukord muidugi olla hoopis kurvem
  3. Kaudsed mõjud osutuvad suuremaks, kuid nende mõõtmine on väga komplitseeritud olles sõltuvuses väga paljude ettevõtete käitumisest nii ELis kui ka mujal maailmas
    1. Kuivõrd suudetakse liikuda ühelt tootelt teisele (nt suurendada piimapulbri tootmist, viimane pole nii tundlik kauguste mõttes)
    2. Kas ja kuivõrd õnnestub suurendada müüki väljapoole ELi (nt piimatooted) – toiduainete vajadus ju on maailmas suur, kuid kas hind on Euroopa müüjale sobiv ja kui agarad ollakse, kui kiiresti reageerida suudetakse
    3. Kuivõrd langeb hind ELis (piimatooted, köögi- ja puuviljad)
    4. Kuidas reageerivad ELi juhtorganid ja valitsused ning millised meetmed on üldse rakendatavad (nb! riigiabi klausel) ja efektiivsed (WTOsse kaebamine on tõenäoline, kuid Venemaa ilmselt sellele ei reageeri ja kogu protsess on väga pikaajaline), sekkumisostude rakendamine oleks võimalik, kuid selle hinnatase on väga madal.
    5. Hindade langus võib tarbijatele meeldida ja ergutada tarbimist mingil määral, ka seetõttu, et raha jääb muudeks kaupadeks-teenusteks rohkem
    6. Kuidas reageerivad ettevõtted majandusprobleemidele ja kui kiiresti ühtesid või teisi samme astutakse – kas tulevad koondamised, palgakärped või lihtsalt elatakse kahjumid üle
  4. Venemaal on oodata inflatsiooni kiirenemist ja elanike vaesumist, see mõjutab sealset üldist majandusseisu päris oluliselt ja seetõttu on oodata ka muude kaupade sisseveo vähenemist. Lisades Venemaa vastu rakendatud sanktsioonid – majanduslangus tuleb veelgi sügavam. Kõik need tegurid aga töötavad ajas ehk esialgu ei pruugita veel midagi erilist tajuda, kuid iga nädala ja kuuga läheb elu keerulisemaks. Kuidas Vene võimud sellele reageerivad, on teadmata. On selge, et Lääne mõistes ratsionaalse käitumisega pole seal enam mõtet arvestada

Lõpetuseks

Paanitseda pole mõtet. Iseenesest oleme kogu aeg teadnud, et idanaaber on ettearvamatu: toiduainetele on varemgi sanktsioone rakendatud ja mõned kehtivad ju praegugi (sealiha EList, piima- ja kalatööstustes nn sanitaarsanktsioonid). Viimased kuud on väga selgelt osutanud Venemaaga seotud riskidele. Isegi Venemaa reaktsioon ELi sanktsioonidele oli prognoositav.

Jah, sanktsioonid mõjutavad majandust negatiivselt, kuid see efekt ei pruugi olla väga pikaajaline ja on ilmselt suhteliselt tagasihoidlik. Sanktsioonide mõju Soomele on kindlasti suurem kui Eestile, sest Soome pole varem Venemaa “sõbralikku” käitumist kogenud ja soomlased on palju naiivsemalt uskunud Venemaa võimalustesse ja Soome-Venemaa erisuhtesse. Kuid sanktsioonide mõju Venemaal endas on veelgi suurem.

Mida siis teha? Kui keegi tahab, siis võib ju edasi Venemaal tegutseda, kuid tuleb arvestada, et sealne majandusseis läheb veelgi kehvemaks ja poliitilised riskid kasvavad geomeetrilises progressioonis. Kus nad lõppevad, seda pole võimalik ennustada. Seega tuleb otsida teisi võimalusi: uued tooted, uued turud. Samuti tuleb päris paljudel õppida oma kaupu ja teenuseid müüma, parandada ettevõtte juhtimist ja tegevuste planeerimist.

7 thoughts on “Mõned faktid taustaks: toiduainete eksport Venemaale

  1. Natuke ikka lampi pandud see statistika järgi arvamuse kirjutamine. natuke võiks tausta uurida. see, et varasemalt eksporditi piima pea 50% ja sealiha 30-50% ei ole ju muutunud. või arvab maris, et järku saime mingi lääne riigiga headeks sõpradeks ja need hakkasid meie liha sööma. tootmismahud meil kasvavad ja lääne turg on meie jaoks alati kinni olnud. seega peab kõik ikka itta minema, lihtsalt siiani trikitati seda läti ja leedu kaudu. nüüd kus kõik piirid on kinni, on oodata ikka väga valusat lööki. taanlastel ja sakslastel pole näiteks võimalik enam sealiha ida euroopasse eksportida ning nemad alustavad hindade langetamisega mis omakorda tapab meie tootmise. marisele õpetuseks (mida oleks juba koolis pidanud õpetatama), et statistika järgi ei saa teha üks-ühele järeldusi kui ei mõelda natukenegi juurde ja ei analüüsita kõrvalturge. lisaks soovitused, et me peaks rohkem tarbima on samuti lausrumalus. vaadake kõigepealt koguseid. kas me peaks siseriiklikult tarbima kaks korda rohkem piimatooteid ja lihatooteid? see pole lihtsalt füüsiliselt võimalik.

  2. Ei ole sisse arvestatud see osa, mis läheb venemaale teiste el -riigide kaudu (seal teevad eesti toorainetest valmistooteid)

  3. See postitus oli otseste mõjude kohta. Kaudsed on ilmselt suuremad, kuid nende mõõtmine on keeruline, sest pole selge palju sellest Lätti-Leetu minevast piimast jääb sinna alles. Väga raske on ka arvata, kas lõunanaabrid “panevad poe kinni” või proovivad tootmist edasi jätkata ja uusi turge otsida. Hetkel (teisipäeval) tundub, et Eesti valib teise tee, lõunanaabrid kipuvad vähemalt osaliselt esimese tee valima (nagu Valiogi).
    Teatud mõttes on ju ka nendes otsestes ekspordi numbrites sees teistest riikidest tulenev mõju, sest me vahendame päris palju saksa-rootsi-hollandi jt riikide kaupu Venemaale.

  4. Ei tohi ära unustada Eesti piimatoodete eksporti Läti ja Leetu, kust need pärast liiguvad edasi idaturule, ka see eksport jääb nüüd ära (erinevatel andmetel üle kolmandiku Eesti toorpiimast). Julgen arvata,et pool Eestis toodetavast piimast liikus erinevaid kanaleid ja töötlemisasmeid läbides idaturule.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s