Kas teha alusharidus elik lasteaed kohustuslikuks või nihutada kooliiga varasemaks? Enne kui sellele küsimusele vastama hakata, peaks selgeks tegema, millist probleemi me nende muutustega tahame lahendada. Mulle tundub, et päris selge see ei ole.

Kooliea varasemaks nihutajad ostavad sellele, et varakult alustades jõutakse kaugemale. Mujal maailmas ja Euroopaski minnakse kooli küll 6-, küll 5-aastaselt ja varemgi. Et miks Eesti nii pikalt siis koolihariduse andmisega venitab?

Põhjus on tegelikult lihtne: meil on lasteaed. Lasteaias on ka õppekava ja tunnid, mistõttu Eesti lasteaed on üpris sarnane teiste riikide eelkoolile või algkooli esimestele aastatele. Ehk siis: Eestis nimetatakse eelkooli või kooli algastet lasteaiaks. Siit järeldus: meil ei ole vaja kooliiga nihutada, sest Eesti lapsed ei alusta õppetööga hiljem teiste riikide lastega võrreldes.

Seda üldjuhul. Alati on lapsi, kes ei käi lasteaias. Millest võrsub üks probleem: esimeses klassis selgub tihtipeale, et need lapsed ongi lasteaias käinutest teadmistes ja oskustes maha jäänud. Nad peavad kiiresti klassikaaslastele järele jõudma ja samal ajal kohanduma harjumuspärasest hoopis erineva keskkonnaga. See kõik ei pruugi hästi õnnestuda, sest laps peab niivõrd paljude asjadega korraga kohanema, et tal lihtsalt ei jätku ühel hetkel tahtmist ja jõudu. Väga kergesti võib lisanduda ka teadmistest ja oskustest tulenev alaväärsustunne ja alati ei osata vältida ka alavääristamist klassikaaslaste, halvemal juhul ka täiskasvanute poolt. Probleemi teeb hullemaks see, kui need lapsed on pärit sotsiaalselt probleemsetest kodudest.

Kirjeldatud probleemi võiks lahendada eelkooliga, mis oleks kohustuslik neile lastele, kes enne kooli lasteaias ei käi (mina just nii mäletan oma lapsepõlvest seda olevat). Eelkooli eesmärk on kodus kasvavate laste kohanemine suure kollektiiviga ning nende oskuste ja teadmiste omandamine, mis kodust objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel saamata jäävad. Kahjuks on Eestis eelkoolis käimise valdavaks eesmärgiks saanud aga ettevalmistus eriklassidesse ja eliitkoolidesse saamiseks. Nii, et mõtleks siin pisut.

On veel kaks probleemi, mis pole sugugi väiksemad eelnevast. Esiteks pole alusharidus ja algharidus omavahel kooskõlas ning ka alghariduse sees on ebakõlad. Kui esimesse klassi minev laps peab tundma tähti ja alustab emakeele tunnis lugemise õppimisega, siis mismoodi peaks ta suutma samal ajal matemaatikas või loodusõpetuses teksti lugeda? Nüüd ongi kaks varianti: kas algab lugema õppimise simuleerimine või ei saa laps matemaatikas-loodusõpetuses hakkama. Tõenäoliselt toimivad mõlemad protsessid samaaegselt ja selle kõrval veel kolmas, kus osad lapsed saavad osaliselt lugemisega hakkama. Rohkemate teadmiste ja oskustega lastele muutub õppimine igavaks, vähematega aga liialt intensiivseks. Muidugi on kuldseid õpetajaid, kes saavad hakkama igasuguse ja väga ebaühtlase klassiga, aga ma kahtlustan, et neid ei ole väga palju.

Keerulisem ja halvem probleem on aga see, et lasteaiast ei saada ühtlaselt head alusharidust: ühest lasteaiast saadakse väga hea ettevalmistus kooliks, teises keskpärane ja kolmandas kahvatu. Põhjuseks on nii õpetajate ebaühtlased teadmised ja oskused kui ka kehv koostöö kooli ja lasteaia vahel, aga ka muudki. Lisame teadmise, et mõned lapsevanemad ei huvitu oma lapse arengust, teised aga küll ja vahel isegi liialt intensiivselt. Nii ongi kooli minevate laste oskuste ja teadmiste tase väga suuresti varieeruv.

Muidugi teeb see ka esimesest klassist alates koolitöö keerulisemaks nii õpilastele kui ka õpetajatele. Vaid eliitkoolides ja eriklassides kirjeldatud probleemi pole: kooli on ju valitud need, kes juba loevad ja kirjutavad ning kelle teadmiste ja oskuste tase on ühtlane. Seetõttu on ka start jõulisem ja edasijõudmine kiirem. Niisiis peaks meie aur minema mitte kooliea ettepoole toomisele või alushariduse kohustuslikuks muutmisele, vaid hoopis alushariduse kvaliteedi ühtlustamisele ja tõstmisele. Teeme selle ära – lisaks kohustuslikule eelkooliaastale lasteaias mittekäivatele lastele – ja siis hakkame vaatama, kas probleemid said lahendatud.