Värske eelarvestatistika annab veel ametis oleva keskerakondliku valitsuse tegevusest kiretu pildi ja see ei ole ilus.

1. 2018.aastal oli valitsussektori puudujääk enam kui 120 miljonit eurot ehk 0,5% SKP-st. Sellel sajandil on see olnud suurem vaid majanduskriisi tippaastail 2008.-2009. Nii suure puudujäägi tekitamine headel aegadel on omaette saavutus, kuid kiitust see saavutus ei vääri mitte ühestki otsast.
2. Valitsuse rahanduslik lodevus on aasta-aastalt kasvanud: 2016.aastal oli puudujääk üle 71 miljoni ja 2017.aastal ligi 91 miljonit eurot. Suhtena SKP-sse on puudujääk kasvanud 0,1% võrra igal aastal. Ehk siis, mida paremaks läks majandusseis, seda lodevamaks läks valitsus.
3. Eriti lodev on olnud keskvalitsuse käitumine: puudujääk oli 2018.aastal 236,5 miljonit eurot ehk 0,9% SKP-st, sellest suurem on puudujääk olnud üksnes 2008. aastal, isegi kriisi tipus, 2009. aastal oli keskvalitsuse puudujääk arvuliselt väiksem. Jah, suhtena SKP-sse oli pilt tollal kõvasti halvem.
4. Nii omavalitsused kui ka sotsiaalfondid olid eelmisel aastal eelarvega ülejäägis. Vastavalt ligi 44 miljonit (0,2% SKP-st) ja ligi 73 miljonit eurot (0,3% SKP-st). Niisiis on valitsussektori eelarvelise lodevuse põhjustaja üksnes keskvalitsus, mis on vabariigi valitsuse otsese kontrolli all ning rahandusministri vastutada.
5. Kogu valitsussektori tulud kasvasid eelmisel aastal 9,2%, kulud 9,4%, kuid keskvalitsuse kulude kasv oli uskumatu 11,4% (tulud samal ajal 9,6%), kusjuures jättes kõrvale investeeringud, kasvasid kulud 11,9%. Ehk, kuigi väga palju on räägitud maksutuludest (kasv 9,4%) ja Lätti läinud maksudest (alkoholiaktsiisi kasv 2,8%, tubakaaktsiisil 1,8%, kütustel 8%, käibemaksul 8,6%), on asi väga paljus kulutustes.

Need on nominaalsed näitajad. Arvestades, et 2018. aastal kasvas Eesti majandus ootusest paremini ehk majandus oli selgelt tõusulainel, oli valitsussektor märkimisväärses struktuurses puudujäägis. Kui suures, ei ole võimalik koheselt öelda, kuna see eeldab täpsemaid arvutusi. Kuid võib prognoosida, et mõne nädala jooksul saame rahandusministeeriumi arvutustest teada, et struktuurne eelarve puudujääk oli 2018.aastal üle 1%. Euroopa Komisjoni hinnang tuleb tõenäoliselt veel hävitavam, võimalik, et lähedasem 2%-le kui 1%-le, kuna sealsed hinnangud on olnud Eesti enda hinnangutest halvemad.

Kõik see tähendab eelkõige seda, et keskerakondliku valitsuse eelarvepoliitika oli äärmiselt vastutustundetu. Uuel valitsusel tuleb seadusest tulevalt hakata juba sellel aastal eelarve seisu parandama kas makse tõstest või kulusid kärpides. Järgmisel aastal samuti, tõenäoliselt ka ülejärgmisel aastal sõltuvalt sellest, kuivõrd arukat poliitikat uus valitsus ajama hakkab. EKREIKE partnerite „punased jooned“ selleks eriti lootust ei anna, täpselt nagu ka kahe partneri enam kui kahe aastane praktika.